Leili Sägi, Pärnu Tammsaare Kooli ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õpetaja, EVÕLi juhatuse liige 2013-2016
26.novembril toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses EVÕLi sügiskonverents „Digiajastu õppija iseärasused, väljakutsed ja võimalused“.
Konverentsi avaettekanne oli HTMi keeleosakonna juhatajalt Piret Kärtnerilt. Ettekanne oli oma tuntud headuses suurepäraseks alustuseks kogu päevale.
Plenaarettekandega teemal „Tööõnnest X, Y ja Z ajastul“ esines karjäärinõustaja ja koolitaja Tiina Saar – Veelmaa. Teemad, mida ta käsitles, olid järgmised: muutunud tööõnne filosoofia; mida oodata oma tööelult ja miks tuleks valmis olla koguni 4-5 karjääriks eluaja jooksul; tuleviku kompetentsid ja tööõnne valem. Pikaaegse tööõnne uurijana on Saar-Veelmaad alati huvitanud, kuidas ka töökeskkondades säilitaksid inimesed oma rõõmu ja et silmist ei kaoks sära.
Digiõppe tulemuslikkusest õppetöös õpilaste pilgu läbi kõneles Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees Mikk Tarros. Ettekanne rajanes õpilaste küsitlusel ning pakkus saalitäiele õpetajatele suurt huvi.
Omanäoliste koolide blokis said kuulajad kõigepealt teada Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi kui mitmekultuuriliste koolide ühe lipulaeva kogemustest.
Tartu Hansa Kooli avatud ruumis õppimise ja õpetamise teema on viimase aja meediast läbi käinud. Õppejuht Marika Vares koos noore inglise keele õpetaja Stefi Tompiga tutvustasid möödunud õppeaasta kogemusi õpetamisest ja õppimisest avatud alal ning tutvustasid ühtlasi uusi sihiseadeid. Rõhutati, et õpetajad töötavad meeskondades ka tundide ettevalmistamisel, üritades leida koostöös parimaid lahendusi ka hariduslike erivajadustega õpilastele positiivse õpikogemuse pakkumiseks avatud alal, unustamata seejuures lõimingutööd.
Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktor Hiie Asser kõneles oma kooli professionaalsetest õpikogukondadest õpetajate koostöövormide kolme näite varal. Nendeks on projekt „Õpikeskkond ja pedagoogiline analüüs“ ehk LP mudeli rakendamine õppe- ja kasvatusküsimuste arutamiseks, projekt „Linpilcare“ ehk õpetajate tegevusuuringud nende professionaalse arengu toetuseks ning ainetevahelise lõimingu projektid.
Järgnesid töötoad ja lühiettekanded, kus igaüks sajast osalenust võis leida enda jaoks huvipakkuvaid teemasid.
Vastselt EVÕLi juhatusse valitud Kati Bakradze, Tallinna Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja lühiettekande teemaks oli andekas laps ja andekas alasooritaja. Kõneleja eesmärgiks oli välja tuua võimalikke tähelepanekuid andeka lapse äratundmiseks ja tema aitamiseks. On ju andekus keeruline mõiste ning veelgi keerulisem on selle erinevaid vorme või avaldumisviise lapses ära tunda.
Inga Mangus, Euroopa Keelte Kooli juhataja ja Merge Simmul, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi eesti keele õpetaja on võtnud eesmärgiks süsteemsete digimaterjalide väljatöötamise. Eesti keele õpikute sarjas “Minu eesti keel” keskenduvadki autorid sellele, et siduda õpiku sisu vastavale keeletasemele sobiva ja teemadega seotud digimaterjaliga, muutes sellega õppeprotsesis huvitavamaks ja mitmekülgsemaks.
„Katseta ja õpi! Ilming 2017“ kui soome-eesti tiimõpet tutvustas Skype’i vahendusel soome keele õpetaja ja innovaator Juhani Koivuviita.
.Digiajastu õppija kui muutunud õppija mudelit lahkasid Siret Piirsalu, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli keeleõppe koordinaator ja eesti keele lektor ning Elle Sõrmus, sama kõrgkooli õppejõud-õpetaja.
Projekti „Erinevate kultuuride ühised väärtused " tutvustus TAGi õppealajuhataja Jelena Bitova sama kooli abituriendi Denis Salmijanoviga.
„Euroopa Nüüdiskeelte Keskus: võtmeteemad, ressursid ja planeeritavad tegevused“ - nimetatud teemat tutvustas HTMi keeleosakonna peaekspert Pille Põiklik.
Vabatahtliku õpetajana kaks kuud Birmas töötanud Miina Härma Gümnaasiumi õpetaja Tiiu Müür, kellest sai uus EVÕLi juhatuse liige, kõneles kaasahaaravalt oma erakordsest kogemusest ning julgustas õpetajaid sarnast sammu ette võtma.
Teemat „Kuidas olla õpetaja 21. sajandil?“ käsitlesid Merike Saar, Tallinna Prantsuse Lütseumi õpetaja, TTÜ haridustehnoloog ja Marge Kusmin, TLÜ doktorant, haridustehnoloog.
„Motiveerivad digivõimalused keeletunnis“ oli Karola Velbergi teema.Temastki sai uus EVÕLi juhatuse liige. Velberg töötab Viendra Koolituses soome keele õpetajana.
Vikipeedilistest võimalustest võõrkeele õppimisel kõneles Ursula Erik, Eesti Maaülikooli lektor.
Rääkivat sõnaraamatut tutvustas Mari Tõnisson, Tartu Hiie Kooli õpetaja, haridustehnoloog.
„Kuidas õpitakse Üleilmakoolis?“ Nimetatud teemat tutvustas Helja Kirber, Tuglase Seltsi eesti ja soome keele õpetaja ning Üleilmakooli juht ja eesti keele õpetaja.
Konverentsipäev oli pikk, ent sisukas ja rohkelt mõtteainet pakkuv. Vajab ju digiajastu õpilane uutmoodi lähenemist ja selleks tuleb meil, õpetajail kätt aja pulsil hoida.
Plenaarettekanded
Ettekanded
Töötoad
Ene Peterson, NBR 2016 konverentsi töörühma juht, EVÕLi juhatuse esimees
Eesti võõrkeeleõpetajate liit (EVÕL) korraldas 9.–11. juunini 2016 Tallinnas võõrkeeleõpetajate maailmaorganisatsiooni FIPLV (Fédération Internationale des Proffesseurs de Langues Vivantes) Põhja- ja Baltimaade regiooni NBR (Nordic-Baltic region) konverentsi „The Language Teacher and Teaching at a Crossroads”.
Rahvusvahelise konverentsi korraldamine – nii väljakutse kui ka usalduse kinnitus
NBR on FIPLV-i vanim regioon. Sinna kuuluvad Rootsi, Islandi, Soome, Leedu, Läti ja Eesti võõrkeeleõpetajate ühendused. EVÕL liitus Põhja- ja Baltimaade regiooni NBR-iga 2012.aastal. Aasta hiljem võeti EVÕL vastu rahvusvahelise nüüdis-(võõr)keelte õpetajate organisatsiooni FIPLV liikmeks. Samal aastal tehti liidule ettepanek korraldada 2016. aastal NBR piirkondlik konverents.
Rahvusvahelise konverentsi korraldamine Eestis oli meie liidule nii väljakutse kui ka usalduse kinnitus.
Ettevalmistustega alustasime 2014. aastal. Moodustasime töörühma. Esimese aasta jooksul vaheldusid liikmed ja mitte kõik, kes osalesid esimesel kahel töökoosolekul, ei soovinud jätkata. Töörühma tegevust koordineeris Ene Peterson. Alates 2014.a. oktoobrist tegelesid konverentsi ettevalmistamisega Evelin Müüripeal (OÜ Lingatore, eesti ja soome keele õpetaja, EVÕLi juhatuse aseesimees); Larissa Panova (Vene Keele Õpetajate Selts, EVÕLi juhatuse liige); Mari Tarvas (Tallinna Ülikool, saksa kirjanduse professor); Elen Laanemaa (Eesti Sisekaitseakadeemia, keelekeskuse juhataja); Reeli Kaselaid (Tallinn Saksa Gümnaasium, inglise keele õpetaja); Elle Sõrmus (Tallinn Tervishoiukõrgkool, eesti keele lektor, Eesi Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit); Siret Piirsalu (Tallinna Tervishoiukõrgkool, keelõppe koordinaator ja eesti keele lektor, EVÕLi üksikliige), Tõnu Tender (Eesti Keele Instituut; direktor).. 2015.aaasta septembris ühinesid töörühmaga Karola Velberg (Soome Keele Õpetajate Selts), Kati Bakradze (Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts) ja Laine Paavo (Saksa Kultuuriinstituut). Geraldo de Calvarho Brasiiliast, Internationaler Deutchlehrerverband kroonikapidaja, liitus meie töörühmaga 2016.a. jaanuaris. Geraldo edastas infot NBR2016 konverentsi kohta üle kogu maailma. Selle tulemusena oli toimusid ettekanded saksa keeles mõlemal konverentsipäeval – esinejaid oli kokku 13.
Meeskonnaks kasvamine vajab aega ja õppimist. Selle kahe aasta jooksul kasvas meie töörühmast omaalgatuslikest ja vastutustundelistest liikmetest koosnev üksteist toetav ja mõistev meeskond. Tagasi vaadates tehtud tööle on uskumatu, et 13-liikmeline töörühma sai selle kõigega hakkama: Võimatu on kirjeldada läbitud teed ja kirjeldada kõiki tegevusi. Kokku toimus 16 töökoosolekut, sh 8 koosolekut Skype`i vahendusel kodulehe ettevalmistamiseks. Vt NBR 2016 koduleht.
Lisaenergiat ja -raha (sh sponsorite otsingut) nõudsid NBR 2016 kodulehe ettevalmistamine ja käivitamine, konverentsi ettekannetega mälupulga ja teeside kogumiku ettevalmistamine.
NBR 2016 - grandioossem kui piirkondlik üritus
Konverentsi eesmärk oli arutleda õpetaja rolli muutustest digiajastul, jagada kogemusi ja levitada häid tegevustavasid õpetajatöös pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, uuenduslikele ideedele ja praktilisele tegevusele.
Konverentsi ettekannete ja töötubade teemavaldkond oli lai: keele- ja keeleõppe poliitika; väiksema kõnelejaskonnaga keelte õppimine ja õpetamine; traditsioonilised vs. uuenduslikud õpetamismeetodid; õpetaja elukutse ja õpetajate koos-töövõrgustike väljakutsed täna ja homme; digiajastu uued tehnoloogiad, kvaliteet keeleõppes ja -õpetamises; mitmekeelsus ja tööhõive.
Kuigi tegemist oli piirkondliku konverentsiga, tõi konverents kokku 130 võõrkeeleõpetajat üle kogu maailma: Austriast, Austraaliast, Bulgaariast. Brasiiliast, Eestist, Hollandist, Islandilt, Itaaliast, Jaapanist, Leedust, Lätist, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt, Soomest, Saksamaalt, Sloveeniast, Ungarist, Türgist ja Venemaalt.
Kõige rohkem osalejaid oli Eestist (56) ja Soomest (15).
Konverentsi avas EVÕLi juhatuse esimees Ene Peterson. Tervituseks said sõna FIPLVi peasekretär Terry Lamb, NBR president Sigurborg Jónsdóttir ja EV Hari-dus-ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kätner.
Plenaarettekanded toimusid kahe konverentsipäeva alguses ja neid pidasid tunnustatud esinejad: Martin Ehala (TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut) ja Mart Laanpere (TLÜ digitehnoloogiate instituut) Eestist, keeleõpetajate koolitaja ja konsultant Franz Mittendorfer Austriast ning FIPLVi peasekretär Terry Lamb Suurbritanniast.
Pärastlõunased paralleelsed sektsioonid toimusid inglise, saksa, soome, prantsuse ja vene keeles. Kokku oli võimalik kuulata 34 ettekannet ja osaleda 7 töötoas: inglise keeles (24), saksa keeles (13), vene keeles (2), soome keeles (1) ja prantsuse keeles (1). Pauside ajal sai tutvuda kaheksa posterettekandega. Kirjastuselt Allecto AS ja raamatukaupluselt Krisostomus oli võimalik osta võõrkeelset kirjandust. 11. juunil lõppes konverents ühislaulmisega eesti, inglise, saksa, prantsuse, vene ja soome keeles.
Konverents algas ja lõppes kultuuriprogrammiga
9. juuni ja 11. juuni kultuuriprogramm oli mitmekesine ja tihe. 9. juunil toimus kaks inglisekeelset ekskursiooni Toompea lossi. (osalejaid 45). Vaatamata tuulisele ilmale kasutasid ekskursioonil osalejad võimalust ronida Pika Hermani torni, et nautida unustamatut vaadet Tallinnale. Giid Õie Kirsi juhendamisel osalesid huvilised saksakeelsel jalutuskäigul vanalinnas. Õhtul oli võimalik kuulata Kadrioru lossis Kiili vanamuusikaansambli kontserti, mis pakkus värvikaid elamusi keskaja ja renessansi päevilt. Ansambli asutas 2003. aastal flötist Heili Meibaum, kes on ka Kiili kunstide kooli flöödiõpetaja. Kultuuriprogramm jätkus 11. juunil pärast konverentsi Bastioni käikude külastuse ja õlletuuriga.
Konverentsi vastuvõtt toimus 10. juuni õhtul Tallinna Õpetajate Majas. Maja ees tervitas külalisi Nõmme brass õpetaja Aigar Kostabi juhendamisel.
Vastuvõtu avas töörühma nimel Kati Bakraze. FIPLVi peasekretär Terry Lamb tänas Eesti Võõrkeeleõpetajate Liitu ja andis juhatuse esimees Ene Petersonile üle FIPLVi tunnuskirja. Tallinna linna poolt tervitas külalisi abilinnapea Mihhail Kõlvart. Tallinna linnavalitsus oli ka üks konverentsi sponsoritest. Konverentsi külalisi olid tervitama tulnud ka noored peotantsijad treener Eve Aunvere juhendamisel. Õhtut juhtis Mart Mikk, kes suutis vastuvõtu muuta meeleolukaks ja nauditavaks. Boonusena saime teada huvitavaid fakte Õpetajate Maja ning Tallinna linna kohta.
Konverents õnnestus. Sellest annavad tunnistust arvukad tänusõnad esinejatelt ja osalejatelt nii konverentsi ajal kui ka pärast konverentsi. Mõned näited:
“I am willing to thank you for its impeccable management. Certainly a great deal of work, but you and your team made a success of it!”
“Thank you for the wonderful organisation during the conference and for creating a very inspiring atmosphere.”
ʺMany thanks for you and your staff for the organisation of the Tallinn event. It
has been a very useful and an amazing experience for me.“
„We would like to congratulate you and the organizing committee for the excellent organization of the FIPLV Nordic-Baltic (NBR) Conference 2016. We would like to thank you for your untiring efforts and dedication and are also grateful for your cooperation in acceding to our requests regarding the IDV guidleines. This helped in the smooth functioning of the section. The great success off the presentations and satisfaction of our speakers made the effort put in worth its while. …..thank you for your collaborationand commitment in helping to promote the German language.“
“The conference was a real success, it was very well-organised, the presentations were interesting and most importantly, we all had a chance to meet and establish networks for our future work. Thank you very much for your hospitality and for being true ambassadors of your country.”
Oleme rahul, et meie kaheaastane ettevalmistustöö kandis vilja. Konverentsi edu seisneb eelkõige heas meeskonnatöös, mis tähendab toimivat koostööd konverentsi töörühma liikmete ja meie partnerite (Original Sokos Hotel Viru, Tallinna Õpeta-jate Maja) vahel ning sponsorite toel (Haridus-ja Teadusministeerium, Tallinna Linnavalitsus, AS Allecto, raamatukauplus Krisostomus ja Euroopa Nüüdiskeelte Keskus Grazis).
Eesti võõrkeeleõpetajate liit ei saa aga loorberitele puhkama jääda. Ees ootavad uued üritused väljakutsed. 26. novembril 2016 toimub EVÕLi traditsiooniline sügiskonvrerents Tartus Dorpati konverentsikeskuses. 2017.aasta septembris toimub järjekordne rahvusvaheline konverents Eestis – CertiLingua programmi aastakonverents.
Fotod: Ene Peterson, Marcel Noest ja Kati Bakradze
Plenaarettekanded:
Terry Lamb
Franz Mittendorfer
Martin Ehala
Mart Laanpere
Newsletter No 2/2016
(Tagasiside NBR 2016 konverentsile)
 |
 |
24.märtsil toimus Tartus haridus- ja teadusministeeriumi saalis EVÕLi laiendatud aastakoosolek ja võõrkeeleõpetajate teabepäev.
Osavõtjaid oli ühtekokku 40. Koosolekul osalesid külalistena HTMi, Soome Instituudi, Tartu Ülikooli ja CertiLingua lootskoolide esindajad.
Alustuseks kuulati juhatuse esimeest Ene Petersoni, kes tutvustas talle omase põhjalikkusega 2015. aasta tegevusaruannet, mis koosneb nii tegevus- ja majandusaruandest.
EVÕLi 2016.aasta laienevatest tegevussuundadest on muu sisuka kõrval olnud kahtlemata olulisim ja töömahukam võõrkeeleõpetajate maailmaorganisatsiooni FIPLV piirkondliku regiooni NBR konverentsi ettevalmistamine. Konverents leiab aset 9.-11. juunil Tallinnas. Korraldav töörühm koosseisus Ene Peterson, Evelin Müüripeal, Karola Velberg, Larissa Panova, Mari Tarvas, Elen Laanemaa, Elle Sõrmus, Siret Piirsalu, Reeli Kaselaid ning Tõnu Tender on konverentsi tõrgeteta ning heal tasemel toimumise nimel täie hooga tegutsenud juba aastast 2014. Kati Bakradze ja Reet Jõgeva ühinesid töörühmaga 2015.a. sügisel.
Kaasettekandega esinesid teabepäeva raames Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender ja HTMi keeleosakonna peaekspert Pille Põiklik, kes andsid ülevaate CertiLingua programmi tegevustest. CertiLinqua lootskoolide poole pealt jagasid oma positiivset kogemust ja mõtteid Tartu Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser ning Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste koos oma kooli võõrkeeleõpetajate esindusega.
Vestlusringi uue keelestrateegia kavandamise ning selle sisu teemadel juhtisid HTMi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner ja Pille Põiklik.
EVÕLi aastakoosoleku ja teabepäeva läbiviimist toetas haridus- ja teadusministeerium.
Leili Sägi
Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liige
