The Language Teacher and Teaching at Crossroads
9.-11. juuni 2016, Tallinn
Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit (EVÕL) ühines 2012. a FIPLV Põhjamaade ja Balti regiooni allüksusega ja võeti 2013. aastal vastu võõrkeeleõpetajate maailmaorganisatsiooni FIPLV (the Fédération Internationale des Professeurs de Langues Vivantes) liikmeks.
EVÕLile on väljakutseks FIPLV Skandinaavia- ja Baltimaade regiooni (NBR) konverentsi „The Language Teacher and Teaching at Crossroads" korraldamine Tallinnas 9.- 11. juunil.
Plenaarettekanded toimuvad inglise keeles. Plenaaresinejateks on Mart Laanpere ja Martin Ehala Eestist, Franz Mittendorfer Austriast ja Terry Lamb Inglismaalt. Pärastlõunased töötoad/ ettekanded toimuvad inglise, saksa, soome, prantsuse ja hispaania keeles.
Tänasekson esinejateks registreerunud õpetajad/õppejõud Eestist, Venemaalt, Austriast, Soomest, Brasiiliast, Jaapanist, Bulgaariast, Prantsusmaalt ja Indiast.. Esinejaid on oodata veel Austraaliast, Rootsist, Islandilt, Lätist ja Leedust.
Esinejateregistreerumine kestab kuni 15. veebruarini, osalejate varajane registreerumine kuni 29. veebruarini.
Info NBR 2016 konverentsi kohta leiate EVÕLi kodulehe inglisekeelsest rubriigist.
Klikage Suurbritannia lipule.
NBR 2016 konverentsi töörühm
Uudne soome keele veebikursus on hea võimalus kesk- ja kutsekooliõpilastele, kelle koolis soome keelt ei õpetata, kuid kes seda ometi õppida tahaksid.
Kursus on mõeldud eelkõige õpilastele, kes on õppinud soome keelt põhikoolis, aga keskkoolis ei saa jätkata, sest kursuse avamiseks pole piisavalt õpilasi. Palju on neidki õpilasi, kes on elanud paar aastat Soomes, omandanud seal hea soome keele oskuse ja tahavad keelt edasiõppida.
Kursus sobib hästi ka neile, kes tahavad minna Tallinna või Tartu ülikooli soome keelt õppima või astuda mõnda Soome kõrgkooli.
Kursust viib läbi Juhani Koivuviita, kes on juba aastaid samal viisil õpetanud keelt soome õpilastele.
Kursus on suunatud nii keskkoolide kui ka kutsekoolide õpilastele, olenemata klassist. Osalejate keeleoskus võiks olla A2-tasemel. Et tegemist on siiski väikse grupiga, tasub küsida lisainfot. Õpetajad võiksid julgustada oma õpilasi kursusel osalema.
Kursus kestab 15 nädalat veebruari keskpaigust mai lõpuni. Tunnid toimuvad videoühenduses kord nädalas pärast koolipäeva lõppu.
Kursus on tasuta. Projekti rahastab HTM.
Registreerumine lõpeb 8. veebruaril. Osalejate arv on piiratud.
Lisainfo ja registreerumine: https://peda.net/viro
Soome Instituudi kodulehel:
http://www.finst.ee/uudised/soome-keele-veebikursus-keskkooli-ja-kutsekooliopilastele/
Õpetajate Lehes: http://opleht.ee/27540-algab-soome-keele-veebikursus/
"Harjoitus tekee mestarin!"
Juhani Koivuviita
Kursuse õpetaja ja projekti koordinaator
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
+358 440 644 755
Leili Sägi, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liige
21.novembril toimus Tartu Ülikooli Philisophicumis Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu sügiskonverents, mis paelus kokkutulnuid kõrgetasemeliste ettekannetega.
Avaettekandes rõhutas HTMi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner kahte suuremat väljakutset, millega võõrkeeleõpetajad silmitsi seisavad. Õpilaste digipädevusi arendav õpetaja peab esmalt ise olema piisavalt kompetentne, ent püüdma samas leida tasakaalu uue ja traditsioonilise õpikäsitluse vahel. Kasutada tuleks iga võimalust õppida, olla kursis, kuid usaldada seejuures iseennast, oma vaistu.
Tartu ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste selgitas õpetajaile digipädevuse olemust ning soovitas igaühel seda üldpädevust endas ning oma õpilastes arendada. Ühtlasi tutvustas ta HITSA eestvedamisel arendatud kaht rahvusvahelist mudelit, millest üks on suunatud õpetajatele, teine õpilastele. Osalejad said kaasasolnud digivahendite abil proovida nii mõndagi põnevat. Ettekande leiate aadressilt: http://lingid.ee/digivoorkeel
Digiajastu arvudemaagiast kõneles Eesti keele instituudi direktor Tõnu Tender, tutvustades CertiLinqua programmi põhimõtteid ja (katse) aasta tulemusi Eestis.
Tallinna Heleni kooli õpetaja/viipekeeletõlk Raili Loit tutvustas maailma mahukaimat elektroonset viipekeelte sõnaraamatut. 24 erineva keele hulgas on ka eesti keel ja eesti viipekeel. Kuulajad said ülevaate sõnaraamatu kasutusvõimalustest ja arendusplaanidest. Põgusalt kõneles R. Loit ka viipekeele olemusest ja eripärast.
Järgnes lühiettekannete blokk, kus said sõna Signe Ilmjärv ja Leelo Kingissepp. Esimene neist tutvustas 2015.aastal loodud virtuaalset maakaarti www.saksa-eesti.ee ning teine populaarset ning auhinnatud veebipõhist eesti keele õppe keelekeskkonda Keeleklikk läbi arvuliste näitajate.
Töötubade loetelu oli sügiskonverentsil aukartustäratav, samas teemadelt väga mitmekesine. Õpetajad said teha huvidepõhise valiku ja ei olnud vaja karta, et midagi põnevat kogemata jääb. TÜ teaduri Olga Gerssimenko töötoa teemaks oli „Keelekorpused võõrkeeleõppes“. Aimi Jõesalu Põlva põhikoolist pakkus digipädevamaks kujunemise erinevaid nippe. Töötoa materjalid leiate aadressilt: http://www.slideboom.com/presentations/1339307/esitlusevolkonv2015digipadevamaks
Sandra Heidov, SA Innove prantsuse keele peaspetsialist tutvustas oma töötoas elektroonilisi võõrkeeleülesandeid eksamite infosüsteemis. Ilmar Anvelt, TÜ inglise filoloogia ja tõlkeõpetuse lektor andis aga lühiülevaate masintõlke kujunemise ajaloost, tutvustas peamisi masintõlke järeltoimetamise võtteid ning pakkus võimalust parandada masinaga eesti keelest inglise keelde tõlgitud teksti. „Lauamängud keeleõppes“ – niisuguse nimetusega töötoas sai soome keele õpetajalt Karola Velbergilt näpunäiteid, kuidas läbi mängu muuta tunde vaheldusrikkamaks. Leeni Simm, Vanalinna Hariduskolleegiumi vene keele õpetaja on kasutanud keeleõppeks seriaale ja uudiseid. Kogemuste jagamise käigus arutleti töötoas, kas ja kuidas seriaali abil loovust arendada, sotsiaalseid oskusi ja tolerantsi kasvatada, uusi teadmisi pakkuda. Folkuniversiteteti täiskasvanukoolitajad Aili Lehtse ja Hille Kruus, kes usuvad LAK-õppesse ning kommunikatiivsesse keeleõppemetoodikasse, õpetasid oma töötoas osalejaile tehnikaid ja võtteid, mis motiveerivad õppijaid arendama oma keeleoskust. Põlva õpetaja Laine Kippari tutvustas oma kogemuse najal digiajastu võimaluste igakülgset ärakasutamist erinevate osaoskuste õpetamisel. Tartu erakooli inglise keele õpetajad Kristi Kartashev ja Liisa Liivak tutvustasid Google Classroom’i võimalusi. Allecto AS müügijuht Kristi Martin õhutas õpetajaid sõnavaraõppe mängustamise kaudu tunnis õpimotivatsiooni tõstma. Digimaterjalidest kombineeritud õppes kõneles TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži inglise keele õpetaja Liina Tammekand. Osalejad tutvusid keeleõppes läbiproovitud vahenditega, mis on end õigustanud ning meeldivad õppijatele. Kalle Lina Rakvere gümnaasiumist õpetas tegema ristsõna ja sõnarägastikke kui motivatsiooni tõstjaid.
Võõrkeeleõpetajate tagasiside sügiskonverentsile oli meeldiv, positiivne ja heatahtlik. Päev möödus kasulikult ja kiiresti, väsimus ei tulnud meeldegi. Ka viimaste töötubade aegu olid ruumid osalejatest tulvil. See kõik näitab korraldajate kogemusi ja oskust arvestada Eesti võõrkeeleõpetajate õpihimu ning sooviga olla väljakutsetega kursis ja areneda.
Ettekanded/töötoad:
Olga Gerassimenko - Keelekorpused võõrkeeleõppes
Sandra Heidov - Võõrkeeleülesanded eksamite infosüsteemis (EIS)
Leeni Simm - Digimeedia appi! (seriaal, uudised… keeletunnis)
Aile Lehtse & Hille Kruus - Kõnelemisharjutused, mis motiveerivad
Piret Kärtner -Võõrkeeleõpetaja väljakutsed ja võimalused digiajastul
