Võõrkeeleõpetajad said jälle kokku suvepealinnas Pärnus

juuni 21, 2024

Pille Toompere

Viimsi Kooli saksa ja soome keele õpetaja

EVÕLi juhatuse liige

Alates 2017. aastast on Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit (EVÕL) korraldanud  üldkoosolekuid, piirkondlikke koolituspäevi ja keelte laatu Pärnus.

1.juunil toimus Pärnus koolituspäev ja keelte laat Hestia Hotel Strandis. Põhiettekande teemal, kuidas õnnestuda muutlikus maailmas, tegi inspiratsioonikõneleja Harald Lepisk. Diana Kollin-Poom esitles PechaKutcha esitluskunsti ning Diana Joassoone ning Julia Trubatšova arutlesid teemal, kuidas saavutada tasakaal nii keeltes kui ümbritsevas maailmas tervikuna. Õpetajad osalesid arvukates õpikeskustes, tutvusid uusima õppekirjanduse ja veebimaterjalidega ning jagasid üksteisega õppimise ja õpetamise parimaid praktikaid. Koolituspäeval osales ligi 70 võõrkeeleõpetajat üle Eesti.

Koolituspäeva algul toimus võõrkeeleõpetajate liidu üldkoosolek, mida juhatas EVÕLi juhatuse esimees Ene Peterson. EVÕLil on liikmeid kokku üle 800, liikmete arv on kasvutrendis, liitu kuulub kuus võõrkeeleõpetajate seltsi. Aasta jooksul on korraldatud rohkelt konverentse, seminare, ümarlaudu, keelte laatasid ning suveseminare. EVÕLil on oma NÄGU ja LUGU. 2023. aastal valmis 14. peatükk võõrkeeleõpetajate liidu loos. Augustis on ees ootamas ülesastumine Paide Arvamusfestivalil teemal „Ei saa sotti, kas on motti“, kus keskendutakse B-võõrkeelte temaatikale. 16. novembril toimub Tallinna Ülikoolis EVÕLi sügiskonverents, mis on sedakorda pühendatud lõimitud aine- ja keeleõppele.

Koolituspäeva peakõnelejaks oli Harald Lepisk, kes julgustas kõiki parimate ootustega tulevikule vastu astuma. Võõrkeeleõpetaja suureks abimeheks on kujunemas tehisaru, eriti seal, kus tarvis algajaid drillida või mahajääjaid järele aidata. Harald innustas osalejaid märkama võimalusi kohtades, kus tavapäraselt nähakse probleeme. Muutustega toimetulek on hõlpsam, kui tead, milliseid strateegiaid selleks kasutada. Mõtteviis on see, kus toimuvad muudatused.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi saksa keele õpetaja Diana Kollin-Poom tegi osalejatele puust ja punaseks selgeks, mis on PechaKutcha esitlustehnika ja kuidas seda õieti kasutada. Vabatahtlikest koosnev katsegrupp tegi ühe esitluse ka kohapeal läbi ning saalis olijatel oli äratundmisrõõmu ja emotsionaalset kaasaelamist kuhjaga.

Peale lõunapausi viisid Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetajad Diana Joassoone ja Julia Trubatšova osalejad lõimitud aine- ja keeleõppe radadele, näidates luule ja muusika näitel, kuidas saavutada tasakaal keeltes, kultuurides ja ajastutes, inimese sisemaailmas ja ümbritsevas maailmas. Muukeelse kodukeelega lastele tuleb selgitada, et kodumaa keele oskus on iseenesestmõistetav, sest kui lapsed võtavad omaks keele ja laulu, võtavad nad omaks ka Eestimaa. Saalitäis rahvast laulis Julia käe all hardunult Mu rõõm on lõputu …

Õpikeskusi toimus koolituspäeva raames suisa üksteist, paindliku korralduse tõttu õnnestus osalejatel kõigest huvipakkuvast osa saada. Ingrid Prees, TalTechi Virumaa kolledžist selgitas kordamise vajalikkust ja näitlikustas õpitu meenutamise võimalusi. Õnneratta keerutamine, kuldvillak ja palju muud põnevat on õpitu kordamisel kõik õpetaja head abimehed.

Valentina Limonova, TalTechi Virumaa kolledži eesti keele kui teise keele õpetaja, selgitas ostukoti näitel, kuidas käsitleda keskkonnahoiu teemat võõrkeeleõppes.

Rakvere Vabaduse kooli saksa ja inglise keele õpetaja Kalle Lina näitas osalejatele enda loodud õppematerjale e-koolikotis. Kalle soovitas kõigil õpetajatel teha tihedat koostööd oma ainevaldkonna kolleegidega ning unustada üksi pusimine ja korduvate materjalide valmistamine. E-koolikotis saavad õpetajad ühendada jõud ning jagada parimaid praktikaid ja ressursse.

Narva Pählimäe Kooli õpetajad Inguna Joandi ning Natalja Zahharova jagasid praktilisi näpunäiteid ja ideid selle kohta, kuidas lõimida teema-aastat ja iga-aastaseid loodustegijaid keeleõppeprotsessi, mõistmaks oma kodukoha kultuuri ja looduslikku eripära.

Ülle Türk Tartu Ülikooli Maailma keelte ja kultuuride instituudist tutvustas lõimitud aine-ja keeleõppe võimalusi.

Tallinna Prantsuse Lütseumi vene keele õpetaja ja Vene keele Õpetajate Seltsi liige Tatjana Trojanova tutvustas oma kooli näitel vene ärikeele kursust kui õpilaste motiveerimise viisi.

Tallinna Prantsuse Lütseumi meisterõpetaja ja Tallinna Ülikooli külalisteadur Merike Saar tutvustas tehisaru poolt toetatud keskkondi, mida saab keeleõppes kasutada teksti korrigeerimiseks, vigadest õppimiseks, personaalse tagasiside andmiseks ja esitluste või tekstide loomiseks.

Piret Hunt Keila Koolist demonstreeris Tallinna Ülikooli üliõpilaste loodud veebimaterjale soome keele õpetamiseks. Materjalid valmisid ülikooli ELU ehk Erialasid Lõimiva Uuenduse projekti raames. Materjalid sisaldavad videoid, sõnamänge, ristsõnu, harjutusi, dialooge ja omaloodud laule. Materjale juba koolis järele proovida jõudnud õpetajad kinnitasid, et tegemist on väärt kraamiga.

Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi Vabaduse kooli eesti keele õpetaja Tiina Jaakson keskendus õppetöö huvitavaks muutmisele õppimist mängustades või mänge kasutades. Õppimine toimub mängides justkui muuseas. Tiina on karjääripöörajana ise  ka suurepärane näide, kuidas tuntud teleajakirjanikust saab laste poolt armastatud ja hoitud õpetaja.

Aleksandra Ljalikova, Tallinna Ülikooli prantsuse keele dotsent ning Irina Rayner, Pelgulinna Riigigümnaasiumi ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi prantsuse keele õpetaja, käsitlesid oma õpikeskuses, kuidas motiveerida tänapäeva noori lugema pikemaid tekste. Aleksandra ja Irina selgitasid, kuidas nemad lähenevad autentsetele kirjandustekstidele nüüdisaegses võõrkeeleõppes.

Lilia Bulai, Tallinna ARTE Gümnaasiumi vene keele õpetaja on läbi viinud koolitusi erinevatel VÕSi ja EVÕLi üritustel. Seekord jagas ta omakoostatud ülesandeid interaktiivsete vahendite kasutamiseks võõrkeele õpetamisel. 

Ja saigi pikk, põnev ja ülimalt sisutihe koolituspäev ootamatult läbi.

Mida Pärnus veel toredat tehti?

Vapramad käisid soojas merevees ujumas, aeti juttu kaugeltnurga kolleegidega, keda silmast-silma just tihti ei kohta ja pandi kõrva taha, mida nutikat kaaskolleegidel jaga on.

Võõrkeeleõpetajate Liit ootab kõiki augustis Paide arvamusfestivalile, kus liidu esindajad juhivad  B-võõrkeeltele pühendatud väitlusringi „Ei saa sotti, kas on motti!“.

Sügisel kohtume novembrikuus EVÕLi 10. sügiskonverentsil Tallinna Ülikoolis.

Lisad: