Ingrid Prees, TalTech Virumaa kolledži eesti keele lektor, EVÕLi üksikliige
7. detsembril 2018. aastal toimus Tallinna Ülikoolis VI eesti teaduskeele konverents, millega tähistati Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja TLÜ teaduskeelekeskuse 10. tegevusaastat.
Konverents algas kell 10.00 TLÜ arendusprorektor Andres Jõesaare ja TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvaltsi avasõnadega. Avaettekande tegi Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi professor Birute Klaas-Lang, kes andis ülevaate kõrghariduse keelepoliitika teoreetilistest lähtekohtadest ning eesti keele tähtsusest ja tähelepanuta jätmisest riiklikes olulistes strateegilistes dokumentides. Ühtlasi mainis ta ka seda, et ülikoolide missiooniks ja ülesandeks on „ühiskonna teenimine, sh eesti keele kui kultuurkeele kestmine ja areng“.
Riina Reinsalu ja Sirli Zupping Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudist julgustasid konverentsil osalejaid aktiivselt kasutama teaduskeelt Vikipeediasse artiklite kirjutamisega. Kuigi ülikoolides ei peeta heaks tavaks kasutada Vikipeedia artikleid teadustööde kirjutamisel, annavad nad üliõpilastele stuudiumi jooksul võimaluse arendada oma digitaalset kirjaoskust, kriitilist mõtlemist, oskuse ja kogemuse korrektselt viidata alusteksti autorile ning kasutada nii teaduskeelt kui ka erialatermineid.
Lisaks kõlasid ettekanded „Õpilaste funktsionaalsest lugemisoskusest ja õpetajate terminitarvitusest robomatemaatika tundides“ (Janika Leoste, Tallinna Ülikooli haridusteaduse instituut), käsitleti 14 aasta jooksul Tallinna Ülikoolis kaitstud ajaloo lõputöid juhendaja seisukohast lähtuvalt, kõneldi tehnikaerialade üliõpilaste lõputöödes esinevatest faktidest ja arvudest, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti tehnikateaduskeele ja terminite arendusest, suurtest arvudest, tutvustati muusikalugu e-Koolikoti näitel ning jagati üliõpilaste arvamust ühe meditsiini õpiku näitel.
Suurt huvi tekitas konverentsil osalejate seas Kadri Sõrmuse, Kadri Vare ja Sirli Zuppingu juhitud töötuba „Kuhu lähed, eesti oskuskeel?“. Töö toimus gruppides. Igal grupil oli üks küsimus, mille üle tuli arutada ning lisada arutluse käigus tekkinud mõtted terminirullile. Töötoa juhendajad selgitasid, et iga kord, kui toimuvad suuremad seminarid, sümpoosionid, konverentsid vm üritused, siis saab antud terminirulli panna näiteks kohvipausi ajaks seinale ja nii koguda osalejatelt kokku ettepanekuid eesti terminitöö arendamiseks. Töötoas toimus aktiivne arutelu ja saadud kokkuvõtted edastatakse nii keelepoliitika eelnõu kui ka terminitöö toetamise põhimõtete koostajatele. Kuna 2019. aasta on eesti keele aasta ja mai on oskuskeelekuu, siis anti infot selle kohta, et koostöös Eesti Keele Instituudiga on ilmumas terminoloogiaalane sõnastik EKIFLEX.
Konverentsil räägiti väga palju sellest, et lõputöid kaitstakse inglise keeles, vaid vähesed tööd on kaitstud eesti keeles ja sellest on kahju. Oma sõnavõtus ütles Alar Veraksitš:
“ Kui inimene tuleb ülikooli, siis ta tuleb sinna vabatahtlikult ja ta ei tohiks kaotada oma eesti keele oskust.“ Oldi seisukohal, et Eesti riigis võiks eestlasel ikkagi olla võimalus kaitsta nii magistri- kui ka doktoritöid eesti keeles. Peep Nemvaltsi konverentsi lõpusõnad kõlasid järgmiselt: “Vältigem hämamist ja kasutagem eesti keelt!“
Konverents oli sisutihe ja lõppes kl 19.00 algava Tallinna Ülikooli rektoraadi vastuvõtuga, kuid on tore, et väikeses Eestis on nii palju haritlasi, kes tunnevad muret eesti oskuskeele pärast.
Kui Teil jäi sel aastal eesti teaduskeele konverentsil käimata ja tunnete teema vastu huvi, siis loodan, et saate seal osaleda kas esineja või kuulaja rollis järgmisel VII eesti teaduskeele konverentsil.