Koostööpartnerid

on nii Eestist kui väljaspool Eestit (nt Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Islandi, Bulgaaria jt maade võõrkeeleõpetajate võrgustikud).

Projektides ning programmides (sh rahvusvahelistes)

osalemine, täienduskoolituse kavandamine ja korraldamine, nõustamine, info edastamine, parima praktika ja kogemuste jagamine nii Eestis kui väljaspool Eestit.

Oleme organisatsioon,

mille kaudu toimub võõrkeeleõpetajate professionaalset arengut toetavate ürituste (koolitused, piirkondlikud seminarid, sügiskonverentsid, ümarlauad, infopäevad) korraldamine, koostöövõimaluste laiendamine võõrkeeleõpetajate ja võrgustike vahel

Euroopa keelemapp õppetöös

18.septembril kogunes Taaralinna Tartu hotelli 20 võõrkeeleõpetajat üle Eesti, et taas alustada  Euroopa keelemapi teemaga, sedapuhku uue kandi pealt.

 Nimelt on Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu egiidi all ja haridusministeeriumi toetusel käivitunud uus kursus, mille  käigus  teemakohaseid oskusi-teadmisi  saanud õpetajatest võrsuvad oma kolleegide koolitajad keelemapi küsimustes. Eesmärgiks on Euroopa keelemapi laiem kasutuselevõtt keeleõpetajate seas ning keeleõppijate motiveerimine  mitmekesistamaks oma keeleoskust. 

 

Kuna tegemist oli omamoodi kokkuvõtva koolituspäevaga, olid kursuslased koostanud eelnevalt õpimapi, mis sisaldas reflekteerivat ülevaadet keelemapi kasutamise isiklikust kogemusest, selle kasutamiseks iseseisvalt koostatud materjale ning  näidiseid õpilaste täidetud keelemappidest. Koolitajad Ülle Türk ja Tiina Kikerpill Tartu ülikoolist, kelle käe all pea kogu eelmine aasta õpetust saadi, panid õpetajad kohe rühmatööle, milles viimased oma keelemapi kasutamise kogemusi omavahel jagada said. Järgnenud arutelus vaeti  keelemapi kasutamiseks seatud eesmärke ja nende saavutamist, toodi esile praktikas tekkinud probleemid ning nende lahendamise viisid. Õhinal jagati keelemapi kasutamisega seotud häid  kogemusi ning üritati mõõta selle rakendamisest saadavat kasu. Üldistavalt  arutleti  keelemapi kasuteguri üle nii õpetaja kui õpilase aspektist. Mõeldi läbi, kuidas veenda selles algajaid kolleege ning mida peaks õpetaja enne keelemapiga klassi minekut ja õpilaste motiveerimist endale selgeks tegema.

 

Põhjalikuma  arutelu käigus selgitati üheskoos välja edaspidised koolitusvajadused, nii et kui kord kolleegide ette astutakse, ollakse suutelised kõike asjassepuutuvat selgitama ning ka küsimustele vastama. Teemadel, mis kursuslaste poolt ära märgiti, lubasid Ülle Türk ja Tiina Kikerpill nende teadmisi laiendada. Kursuse viimases osas oli võimalus hinnata oma oskusi täiskasvanute koolitaja aspektist. Rühmatöödes selgus, milliseid oskusi tuleks veel omandada, et ees ootavate  ülesannetega edukalt hakkama saada.

 

Kursus annab  osalevatele  õpetajatele kindlasti suure kasuteguri, sest peale Euroopa keelemapi alaste teadmiste täienemise ning täiskasvanute koolitamise oskuste tiheneb Eesti võõrkeeleõpetajate vaheline koostöö.

 

 

Leili Sägi,

kursusel osaleja

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu aseesimees