Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit korraldas 1. aprillil 2011 Tartus koolituspäeva “Aktiivõppe meetodid keeletunnis: praktilisi näpunäiteid igapäevatööks”. Koolitus osutus menukaks, osalejaid oli 49 ning rõõm on tõdeda, et seltskond oli kirev. Meie hulgas oli saksa, vene, inglise ja soome keele õpetajaid.
TÜ SH kõrgkoolididaktika lektor Anu Haamer pani kuulajad oma töötoas “Rühmatöö kui õppemeetod” analüüsima rühmatöö plusse ja miinuseid ning seda praktilise rühmatöö abil. Arutelud kujunesid väga elavateks ja asjalikeks, kogemuste vahetamine on rikastav ning saadi ka konkreetseid võtteid. Üks paljudest küsimustest, millega rühmatöö ettevalmistamisel tuleb tegeleda, on rühmade moodustamine. Tagasisides märgiti eraldi ära Anu “kaardipakinipp”. Väikese lisamärkusena: eelmisel aastal ilmus rühmatööst kaks raamatut: Jill Hadfieldi “Rühmadünaamika võõrkeeletunnis” ja Bruce Marslandi “Tunnid ei millestki”. Mõlemad sisaldavad praktilisi näpunäited.
Uus õppekava on võõrkeeleõpetajate jaoks väga aktuaalne ja oodatud teema. Piret Kärtner, TÜ filosoofiateaduskonna inglise keele lektor ja anglistika magistri-programmi juht, rääkiski oma ettekandes “Õpetaja ülesannetest uue õppekava valguses” www.oppekava.ee/uus muutunud rõhuasetustest elavate ja praktiliste näidete varal. Paradigmaatiliseks muutuseks hariduslikus mõtteviisis on üleminek õpikukeskselt lähenemiselt õppimise-kesksele arusaamale õppimisest. Õpik on olnud aastaid õpetaja “peremees”, aga lähtuma peaks sellest, mida õpilane peab oskama ja teadma ehk õpitulemustest. Piret Kärtner rääkis oma ettekandes ka väärtusõpetusest, põhjendamatust metakeele kasutamisest jne. Tagasisidest: “Piret Kärtneri ettekanne oli väga emotsionaalne ja sisukas, huvitavate näidete ja faktidega illustreeritud... “, “ ... minu jaoks väga vajalik, antud hetkel oluline teema”. Paljud tunnistasid, et uus õppekava on teema, mille osas vajatakse lisakoolitust.
Valikainete tunnid jäävad sageli koolipäeva lõppu, mil õpilased ja õpetajagi on väsinud. Ebe Talpsepp, Loo Keskkooli emakeele, kirjanduse ja soome keele õpetaja näitas oma särava ettekandega “Sugestiivõppe meetodid keeletunnis” veenvalt, et ka väsinud õpilased on võimalik rõõmsalt tööle panna. Ebe Talpsepp on sugestiivõppe metoodikat kasutanud edukalt nii tavatundides kui ka spetsiaalsetel kursustel, kus õpilased on eri rahvusest ja ühiseks suhtluskeeleks on algusest peale vaid õpitav keel. Ebe Talpsepa loeng äratas suurt huvi ja soovi sellest metoodikast rohkem teada saada. Hästi palju oli praktilisi, nt. liigu ja räägi tüüpi harjutusi. Paljud õpetajad märkisid, et said praktilisi võtteid, mida varem polnud kasutanud. Sugestiivõpe oli teema, millest sooviti edaspidi kõige rohkem teada saada ehk nagu üks osaleja kirjutas: “Ebe Talpsepa ideid ja kohe J!”
Tagasiside koolitusele oli väga positiivne. Kokkuvõttes huvitavad õpetajaid “... teemad, mis tulevad töötavatelt õpetajatelt, elust enesest” ning tõdeti “keeleõpetajatel on kõigil üsna sarnased probleemid”.
EVÕL tänab väga Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumit, mille uutes ruumides koolitus toimus. Suur tänu abi eest Tiiu Kruusile, MRG eesti keele, soome keele ja usundiõpetuse õpetajale abi eest.
Terje Kruusimaa
Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liige
