5.veebruaril kohtusid Tartus teist korda paarkümmend võõrkeelte õpetajat, kes on nõuks võtnud koolitada ennast Euroopa keelemapi tutvustajateks kolleegidele üle vabariigi.

Tartu ülikooli  kõrgkoolididaktika lektori Anu Haameri juhendamisel lahati klassikalise loengu ja suhtluspõhise loengu võimalusi, nõrku ning tugevaid külgi. Meeskondlikult tegutsedes katsetati kuue mõttemütsi võtet, tutvuti rühmatöö etappidega ning vaeti  erinevaid rühmatöö meetodeid.

TÜ eesti keele (võõrkeelena) osakonna assistent Tiina Kikerpill ja inglise filoloogia osakonna lektor Ülle Türk ärgitasid  kursuslasi seekord juurdlema kavandatavate koolituste sisu ja kuidas – poole üle. Milliseid teadmisi ja oskusi tuleks silmas pidada tulevikus läbiviidavate Euroopa keelemapi kursuste soovitud õpitulemuste all, missuguste meetoditega neid koolitatavateni viia? Kas tulemuslikum oleks  üks kestvam või mitu lühemaajalist koolitust?

Koolitust vajavate õpetajate jaoks on oluline tunnetada õppekava aluspõhimõtete, Euroopa keeleõppe raamdokumendi ja keelemapi vahel valitsevat seost. Selleks on ühine filosoofia – keelt omandatakse vaid seda kasutades.

Tulevaste koolituste eesmärgiks on jõuda selleni, et vabariigi võõrkeeleõpetajatel laiemas ulatuses tekiks soov keelemappi katsetada ning läbi oma isiksuse ka  õpilasi innustada.

Kursust „ Euroopa keelemapi viimine õpetajateni – koolitajaid ettevalmistav kursus“ rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Leili Sägi

EKTKÕLi aseesimees