JUHATUS

Esimees

• Anneli Kustova –  Kiviõli Vene Kool , eesti  keele õpetaja

Liikmed

• Inguna Joandi  –  Narva Pähklimäe Gümnaasium, eesti keele õpetaja
• Natalia Prigorovskaja – Tallinna Juudi Kool, eesti keele õpetaja
• Christi Sepp- Narva Keeltelütseum, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
• Merle Taggu- Pärnu Vene Gümnaasium, eesti keele õpetaja

LIIKMESKOND JA PIIRKONDLIKUD KESKUSED

Seisuga 16.06.2014 on EKTKÕLil 93   liiget Virumaast Valgani ning Pärnust Tartuni. Esindatud on üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja lasteaedade õpetajad, samuti keelefirmade õpetajad ning kõrgkoolide õppejõud. EKTKÕLil on kolm piirkondlikku keskust – Tallinna ja Harjumaa keskus Tallinna Juudi Koolis (Natalia Prigorovskaja), Virumaa keskus TTÜ Virumaa Kolledžis Kohtla-Järvel (Ene Peterson) ning Tartu ja Lõuna-Eesti keskus Tartu Annelinna Gümnaasiumis (Diana Joassoone). Lisaks lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajate keskus Tallinnas „Tähekese“ lasteaias (Lea Maiberg).

ASUTAMINE

• 1997   Briti Nõukoguja haridusministeeriumi koostöös sündis projekt “Eesti keele kui teise keele õpetajate regionaalne täiendkoolituse võrgustik.”
• 1998    üleriigilise ankeedi, intervjuude ja haridusosakondade soovituste alusel valiti välja 17 Ida-Virumaa ja Tallinna õpetajat. Eesmärk oli kujundada neist oma piirkonna juhtivõpetajad. 1998. aasta novembris liitusid juhtivõpetajatega haridusministeeriumi  poolt välja valitud 16 riigikeeleõpetajat. Eesmärgiks oli arendada osalejate koolitajaoskusi. Õpiti koolituse ülesehitamist, küsimuste esitamist ja neile vastamist, projekti kirjutamist, nõustamist, eneseanalüüsi. Koolitasid Tarmo Salumaa ja Mati Talvik koolituskeskusest Merlecons ja Ko.
• 1999   kõigil koolitatutel tuli korraldada kuuetunnine metoodikaalane täienduskoolitus eesti keele kui teise keele õpetajatele. Kõik juhtiv- ja riigikeeleõpetajad pidid kaitsma lõputöö- viima läbi 30-minutise koolituse eesti keele kui teise keele õpetamise metoodikast. Lõpetajad said tunnistuse “Täiskasvanute koolitaja ja koolituste organiseerija”.
• 2000 algas võrgustiku käivitamine piirkondlike keskuste moodustamise ja õpetajate tegevuse koondamisega neisse keskustesse. Projektijuhiks oli Vilja Saluveer.
• Võrgustiku eesmärgiks seati eesti keele kui teise keele õpetajatele metoodilise ja keelealase täienduskoolituse pakkumine, elektroonilise infopanga loomine, oma piirkonnas õppematerjalide ja metoodikalase teabe koondamine ja selle levitamine, metoodiliste materjalide väljatöötamine, eesti keele kui teise keele õpetajate koostöö kujundamine ja toetamine, koostöös kõrgkoolidega eesti keele kui teise keele õpetamise didaktika arendamine.
• 8.12.2001 loodi Tartus EKTKÕL; asutajaliikmeid oli 39

TEGEVUSVALDKONNAD JA KOOSTÖÖPARTNERID

Liidu igapäevategevus toimub keskuste tegevuste kaudu. Keskuste tegevuste hulka kuulub suhtlemine ja kirjavahetus oma liikmete, koostööpartnerite ja kirjastustega, koolituste organiseerimine, liikmetele info edastamine koolituste jm kohta, liidu tegevuse tutvustamine koduleheküljel, meedia kaudu ning erinevatel üritustel; uute liikmete värbamine; liidu keskuste raamatukogude töö korraldamine ja teavikute laenutamine; vajadusel ka õpetajate nõustamine. Keskuste raamatukogusid täiendatakse igal aastal teatme- ja õppekirjandusega. Liidu keskuste kaudu on loodud võimalused eesti keele kui teise keele ja eesti keeles aineid õpetavate õpetajate enesetäiendamiseks, omavaheliseks koostööks ja koostööks teiste aineliitude ja organisatsioonidega. EKTKÕLi iseloomustab liidu ridadest välja kasvanud koolitajate rakendamine õpetajate täiendkoolituses. Välja on antud mitmeid metoodilisi materjale, mille autorid on  samuti võrsunud liidu ridadest. 

EKTKÕL on esindatud erinevates komisjonides ja töörühmades - REKKi kutsekomisjonis, atesteerimiskomisjonis, programmides „ Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014”,  „Keeleõppe arendamine 2011 - 2013”, üleriigilises eesti keele ainenõukogus. Liidu esindajad  osalevad  ESF programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ raames pedagoogide koostöövõrgustike arendamise professionaalse arengu toetamiseks toimunud kursustel. Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava arendamisel lõid kaasa kolm aineliidu liiget.

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidul on palju toredaid koostööpartnereid – HTM, REKK, MISA, Kutsekoda, kohalikud omavalitsused, piirkondlikud ainesektsioonid, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Tallinna Ülikool, TEA Kirjastus, OÜ Iduleht, kirjastused  Allecto ja Atlex ning Kirjatark OÜ.

Samuti kuulub aastast 2012. Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit  Õpetajate Ühenduste Koostöökotta, kus püütakse nõu ning jõuga abiks olla.

2010.a. välja on töötatud liikmete/liidu toetajate  tunnustamise statuut ja kandidaatide esitamise/laureaatide kinnitamise  kord  (“Aasta Tegu” “Aastate Tegu”,”Aasta Tegija”,”Aastate Tegija” “Aasta Sõber”,”Aastate Sõber” “Piirkonna Tegu”, “Piirkonna Tegija” jt).  2010. a. üldkoosolekul andsime välja esimesed tunnuskirjad ja  valisime kaks auliiget (Uuve Ensling ja Õie Vahar). 2011. aastal tunnustati  piirkondlikke tegijaid.

Traditsiooniks on saanud igasuvised ajaloolis- kultuuriloolised õppereisid, kuhu viimastel aastatel on kaasatud ka vene koolis eesti keeles  aineid õpetavaid pedagooge. Üks võimalus oma liikmeskonna suurendamiseks ongi tihedamate sidemete loomine eesti keeles aineid õpetavate pedagoogidega.   

EKTKÕL pakub oma liikmetele igakülgseidvõimalusi nii enesearenguks kui ka vaimu ergutamiseks. Täpsemat infot leiate EKTKÕLi kodulehelt www. eestikeelteisekeelena.ee