JUHATUS

Esimees
Karola Velberg, Tallinna Ühisgümnaasium, soome keele õpetaja, Viendra Koolitus, koolitaja.

Liikmed:
Piret Meresma, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium, soome keele õpetaja
Ilona Säälik, Tallinna Teeninduskool, soome keele õpetaja
Viktoria Alekseeva, Viktoria Keeltestuudio, soome keele õpetaja

LIIKMESKOND: seltsil on seisuga 05.09.2018 82 liiget.

ASUTAMINE
1992.aasta sügisel otsustasid Eesti Haridusameti, Eesti Sihtasutuse Koolituskeskuse AS ja tollase Tallinna Pedagoogikaülikooli täiendkoolituskursusel osalenud soome keele õpetajad ühiseks ajaveetmiseks, oma probleemide arutamiseks ja haridusministeeriumile soome keele õpetamisega seotud ettepanekute tegemiseks luua Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi. Seltsi loomise initsiaator ja esimene esimees oli ESKO projektijuht Kaare Sark.
Seltsi asutamiskoosolek toimus ja põhikirja projekt võeti vastu 14.03.1993.
Eesti Soome Keele Õpetajate Selts registreeriti 12.07.1993 Kultuuri- ja Haridusministeeriumi käskkirjaga nr. 167.
6.10.1998. aastal kanti Eesti Soome Keele Õpetajate Selts mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

TEGEVUSE EESMÄRGID
Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi põhikirjas on sõnastatud järgmised eesmärgid:

• edendada soome keele õpetamist Eestis;
• tõsta seltsi liikmete ainealast kvalifikatsiooni ja kaitsta nende kutsehuve;
• luua kontakte soome keelt ja kultuuri arendavate ja tutvustavate organisatsioonidega Eestis ja Soomes;
• võimaldada seltsi liikmetele tegutsemis- ja suhtlemisrõõmu: võimalus teha ettepanekuid soome keele õpetamise paremaks korraldamiseks, võtta osa õppekirjanduse koostamisest,
• töötada välja ainekavu, retsenseerida õppevara käsikirju, hankida ja levitada õppekirjandust ning metoodilisi materjale;
• teha ettepanekuid seltsi liikmete täiendusõppe korraldamiseks;
• otsida võimalusi seltsi liikmeid kursustele, seminaridele ja konverentsidele suunamiseks, taotleda seltsi liikmetele stipendiumi, preemiaid jne, esitada seltsi liikmeid atesteerimiseks.

TEGEVUSVALDKONNAD JA KOOSTÖÖPARTNERID
¤ Seltsi algusaastatel 1993-1995 peeti olulisimaks ja kiireimat lahendust vajavaks probleemiks soome keele õpetuse koordineerimatuse likvideerimist koolides. Seltsi tegevuse peamised märksõnad olid õppevara, õpetajate atesteerimine, ainekava.
¤ 1994. aasta alguses alustas tööd Soome Instituut, millest sai seltsi väga aktiivne koostööpartner. Sündis Soome Instituudi kevadiste ja sügiseste koolituspäevade traditsioon. Nende koolituste raames pidas ja peab selts oma üldkoosolekuid.
¤ Seltsi liikmed koostasid soome keele ainekava ja esitasid selle 20.12.1993 Kooliametile. Seltsi aktivistidest moodustas Kooliamet 1994. aasta sügisel soome keele ainekava töörühma. Lisaks soome keeleõpetamise programmile võeti seltsis vastu otsus üleminekueksamite korraldamiseks ja koostati lõpueksami näidis.
¤ 1994. aasta lõpus korraldas selts oma liikmetele ankeetküsitluse täiendkoolituse vajadusest.
Ankeedi vastuste põhjal tegi Eesti Soome Keele Õpetajate Selts pöördumise Haridusministeeriumile ettepanekuga kutsuda 15. detsembril 1994 kokku töörühm, mis lahendaks soome keele õpetajate atesteerimise ja kaugõppe võimaluste probleemid.
¤ Aastail 1995-1997 tegelesid nii seltsi juhatus kui ainenõukogu peamiselt soome keele ainekava ja aineraamatu koostamisega. Aineraamat ilmus 1997.
¤ Aastail 1998-1999 toimus soome keele õpetajate töö koordineerimine ja täiendkoolituse korraldamine eeskätt Haridusministeeriumi ja Soome Instituudi juhtimisel. Soome keele õpetajate ja soome keele õpetamise problemaatikaga tegeleb 1995. aastast ka ainenõukogu, mille moodustavad suures osas seltsi liikmed. Aastail 1995–1998 juhtis ainenõukogu tööd Kaare Sark, 1998. aastast tänase päevani Ebe Talpsepp (OÜ Sugesto, Loo Keskkool).
¤Seltsi juhatuse esimehe ülesandeid on täitnud 1992–1999 Eesti Sihtasutuse Koolituskeskuse projektijuht Kaare Sark, 1999–2005 Tallinna Pedagoogikaülikooli soome keele lektor Maria-Magdalena Jürvetson, 2005–2009 Tapa Gümnaasiumi õpetaja Katri Lehtsalu, 2009 – 2014 Tallinna Ülikooli soome keele dotsent Annekatrin Kaivapalu ja 2014-2017 Mediradix OY soome keele õpetaja Terje Kruusimaa. Alates aastast 2017 täidab juhatuse esimehe ülesandeid Tallinna Ühisgümnaasiumi soome keele õpetaja Karola Velberg.
¤ 2000. aastast alates on Soome Keele Õpetajate Selts püüdnud keskenduda liikmete ühistegevusele. Selleks on korraldatud kokkusaamisi, kus lisaks meelelahutusele kuulatakse ettekandeid seltsi liikmetelt ja külalistelt. Jätkuvad sügis- ja kevadkoolitused, mille peakorraldajaks on endiselt Soome Instituut. Väga tihedad töökontaktid on seltsil HTM-i soome keele ainenõukoguga.
¤ 2009. aastast alates on selts tihedas koostöös ainenõukoguga tegelnud uue riikliku õppekava soome keele põhikooli B-võõrkeele ainekava ja gümnaasiumi B1- ja B2-sihttasemega võõrkeele ainekava väljatöötamisega ning õpetajate täiendkoolitusega B-keele õpetamiseks. 2011/2012. õppeaastal alustatakse soome keele õpetamist B-keelena kolmes koolis: Jõgeva Gümnaasiumis, Viljandi Maagümnaasiumis ja Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumis.
¤ 2009. aastal asutati Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit. Eesti Soome Keele Õpetajate Selts on üks kolmest asutajaliikmest.

SELTSI LIIKMETE TUNNUSTAMINE
1997. aastast alates valib selts koostöös Soome Suursaatkonna ja HTM-i soome keele ainenõukoguga soome keele Aasta Õpetaja. Ajavahemikus 1997–2002 valiti kaks Aasta Õpetajat – üks Põhja- ja teine Lõuna-Eestist. Aasta soome keele õpetajate nimekiri: http://www.finst.ee/keel/aasta-soome-keele-opetaja/
¤ 2014. aastal kehtestas seltsi juhatus Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi auliikme statuudi. Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi auliikmeks võib seltsi juhatus nimetada isiku, kes on oma tegevusega andnud väärika panuse soome keele ja kultuuri edendamisse Eestis. 2014. aastal nimetati ESKÕS auliikmeks keeleteadlane, õpikute ja sõnaraamatute autor, teenekas ja armastatud õpetaja ning kultuuritegelane Helga Laanpere. 2018.aastal nimetati teiseks seltsi auliikmeks Terje Kruusimaa.