6. – 7. jaanuaril tulid Tartusse taas kokku koolitajaid ettevalmistaval kursusel „Euroopa keelemapi viimine õpetajateni“ osalenud võõrkeeleõpetajad.
Kursust alustati 2011.aasta jaanuaris täiskasvanute koolitamise oskuste omandamisega. Põhieesmärgiks oli koolitusmaterjalide väljatöötamine, lisaks omandati oskusi, kuidas tutvustada õpetajatele Euroopa keeleõppe raamdokumenti ja Euroopa keelemappi parimal moel ning innustada õpetajaid viimast oma õpilastega kasutama.
Koolitatavad valiti Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu kaudu juhatuse esimehe Ene Petersoni juhtimisel erinevate võõrkeelte õpetajate seast, kes olid Euroopa keelemappi juba õppetöös kasutanud. Koolitasid TÜ eesti keele (võõrkeelena) osakonna assistent Tiina Kikerpill ja inglise filoloogia osakonna lektor Ülle Türk. Täiskasvanukoolitaja poole pealt jagas kursuslastele teadmisi ja oskusi TÜ SH kõrgkoolididaktika lektor Anu Haamer.
Kursuse käigus omandati õppeprotsessi planeerimise tarkusi ning rühmatöö põhimõtteid ja meetodeid. Suurt tähelepanu pöörati koolitaja sotsiaalsetele ja kommunikatiivsetele oskustele ning motivatsiooni küsimustele. Ühe konkreetse teema põhjal õpiti kogu rühmaga määratlema õpiväljundeid ja alateemasid, valima sobivaid tegevusi ja metoodilisi võtteid teema käsitlemiseks. Ühisarutelu järel vormistati koolitusteema lõplikult. Seejärel jagati igale rühmale oma koolitusteema, lahati esilekerkinud probleeme, otsiti vastuseid tekkinud küsimustele. Kodutööd eeldasid isejuhtivatelt õppijatelt tihedat koostööd rühmades. Oktoobrikuuks oldi valmis koolitusteemat kaasõppijatele tutvustama. Nõue oli, et ettekanne sisaldaks õpitulemusi, alateemasid ning tegevusi ja meetodeid nende käsitlemiseks. Küllaldane selgus pidi selleks ajaks valitsema ka koolitusmaterjalide osas.
Kaks äsjatoimunud koolituspäeva olid kursuslaste jaoks aga erilise tähendusega. Nimelt esitles iga rühm ühte alateemat oma laiemast koolitusteemast sel moel, et viis kaasõppijaile läbi 45-minutilise koolituse. Seda võib nimetada tõeliseks koolitajaeksamiks! Eelnevalt olid kokku lepitud esitluste hindamise kriteeriumid. Igale nn proovikoolitusele järgnes esmalt rühma enesehinnang. Lisandusid T. Kikerpilli ja Ü. Türki tagasiside ja soovitused ning kursuslaste hinnangud teema ja metoodika valdamise ning õppeprotsessi juhtimise kandi pealt.
Olgu siinkohal ära toodud rühmade koolitusteemad ja kursuslaste nimed.
- „Euroopa keeleõppe raamdokument: pädevused (keelelised) toimingud, tasemed“ – Leeni Simm, Aire Kraut, Anne Kraubner.
- „Euroopa keelemapp ja keeleõppe motivatsioon“ – Diana Joassoone, Marju Purge.
- „Euroopa keelemapi, õppekava ja õpikute omavahelised seosed I“ – Mare Valk, Anne Luts.
- „Euroopa keelemapi, õppekava ja õpikute omavahelised seosed II“ – Margit Kirss, Hiie Allvee.
- „Iseseisev õppija (Õppima õppimine)“ – Aimi Jõesalu, Salme Allik.
- „Enesehindamine“ – Kaja Greenbaum, Kriste Eerme.
- „Kultuuriteadlikkus ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevus“ – Leili Sägi, Merle Taggu, Evelin Müüripeal.
Nüüd, mil on õpitud kavandama ja läbi viima Euroopa keelemapi teemalist õpet, seisab ees koolitusmaterjalide veelkordne läbivaatamine, etappide täpne eristamine ning neile ajalimiidi määramine. Aprillis kohtuvad T. Kikerpill ja Ü. Türk iga rühmaga individuaalseteks konsultatsioonideks. Augustisse kavandatakse aga esialgsete kavatsuste kohaselt võõrkeeleõpetajate suveseminari, millel väljaõppinud koolitajad saavad oma oskusi täiel määral kasutada.
Leili Sägi
kursuslane,
Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse liige