17. novembril toimus Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu (EVÕL) 9. sügiskonverents „Juurte juures“ ning 18. novembril Tartu Tamme Gümnaasiumis piirkondlik koolituspäev „Alustame algusest“. Õpetajad kuulasid plenaarettekannet „Õpetajapoliitika suundadest riigi vaates“ ning tutvusid uue võõrkeelte ainekavaga. Konverentsil anti üle nii Euroopa keeleõppe tunnuskiri kui ka EVÕLi tunnustuskirjad. Koolituspäeval kuulati ettekandeid aineühenduste kujunemisloost, mentorsüsteemist alustavatele aineõpetajatele, osaleti eripalgelistes töötubades ning arutati ühiselt uutele ainekavadele üleminekut.
EVÕL-i sügiskonverents ning piirkondlik koolituspäev toimusid seekord Tartus, kus võõrustajate rollides olid EVÕLi ammune hea koostööpartner Haridus- ja Teadusministeerium ning uues moodsas riigigümnaasiumis asuv Tartu Tamme Gümnaasium. Konverentsil ja koolituspäeval osales ligi 100 võõrkeeleõpetajat üle Eesti.
Konverentsi juhatas üllatuskülalisena sisse Võrumaa juurtega Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilane Elo Rahman, kõneldes teemal „Ummi juuri man“. Elo sõnul tuleks elada seal, kus on sinu koht. Pille Põiklik, Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert, andis seejärel üle Euroopa keeleõppe tunnuskirja. Tunnuskirja pälvisid Tallinna Südalinna Kooli projekt „Tallinna Südalinna Kooli luuleraamatuke – eElfchenbuch“ ja projekti pikaaegne eestvedaja õpetaja Anneli Kesksaar.
Avaettekande õpetajapoliitika suundadest pidas Liina Põld, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse ja noortepoliitika asekantsler. Liina Põllu sõnul peab kvaliteetne võõrkeeleõpetus tagama, et iga eestimaalane valdab peale emakeele veel vähemalt kaht keelt. Samas paistab Eesti OECD riikide võrdluses silma väga suure üle 50-aastaste õpetajate osakaaluga. Alla 30-aastaseid õpetajaid on Eesti haridussüsteemis kõigest 9%. Täiskoormusega saavad õpetajad töötada suuremates keskustes, kus on piisavalt õpilasi ja koolivõrk optimaalne.
Järgnes plenaarettekanne, kus Tallinna Ülikooli õppejõud Merilin Aruvee arutles kooliainete tekstiruumi ja võõrkeeleõpetuse teemal. Nõustaja Liis Kuurme pani õpetajatele südamele, et stressi ja selle ennetamisega tuleb igapäevaselt tegeleda ning tagada oma baasvajaduste, sh tunnustusvajaduse rahuldamine.
Peale ühist lõunasööki ja kolleegidega vabas vormis mõttevahetust, oli käes aeg tunnustada aasta parimaid panustajaid.
EVÕL tunnustuskirjad 2023 pälvisid:
Silmapaistev võõrkeeleõppealane
magistritöö Alisa Altan, Eesti Prantsuse Keele Õpetajate Seltsi liige,
Rapla Gümnaasiumi inglise ja prantsuse keele õpetaja
„Suhtlemise emotsionaalsed mõõtmed robotitega rikastatud võõrkeeletunnis“
juhendaja Aleksandra Ljalikova, TLÜ
Silmapaistev võõrkeeleõppealane
magistritöö Saskia Virosiim, Laulasmaa kooli õppejuht (kuni kevad 2023 KSG saksa keele õpetaja)
„Linguistic-Landscape-Projecte im DaF-Unterricht“
juhendaja Maris Saagpakk (TLÜ)
Aasta tegija 2023 Eva Viidemann, Vene Keele Õpetajate Seltsi esimees
Aasta liit 2023 Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit
Aasta koolitaja 2023 Liina Ergma ja Soome Instituut Eestis
Aastate panustaja Eve Zekker, Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi juhatuse aseesimees
Aasta tegu 2023 Euroopa keeltepäevale pühendatud keelte laat-konverents „Mitmekeelsus rikastab!“
Projekti algataja ja eestvedaja oli Ene Peterson, EVÕLi esimees
Pärastlõunal kõneles Irene Artma, Rocca Al Mare kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, küsimise ja mõtlemise vahelistest seostest. Marika Peekmann, Haridus- ja Teadusministeeriumi võõrkeelte ja rahvusvahelise hariduse peaekspert, tutvustas ministeeriumi vaadet uuele võõrkeele ainekavale. Marika sõnutsi on võõrkeeleõpe unikaalne, kuna arendab kõiki üldpädevusi. Keeleõpe on elukestev, võimaldades keelekogemust ka väljaspool kooli. Olulisel kohal on mitmekeelsuse ja mitmekultuurilisuse aspekt.
Esimese konverentsipäeva lõpetas aruteluring „Uus on unustatud vana“, kus osalesid Pille Põiklik, Karola Velberg, Maigi Varusk, Elo Rahman, Piret Kanne, Piret Kärtner ning Margit Timakov. Vestlusringis küsiti, et kui inglise keelest on pöördumatult saanud lingua franca, siis milline roll jääb teistele keeltele? Samuti valutati südant õpetajate järelkasvu teemal ja jõuti tõdemuseni, et meist endist, õpetajatest ja meie eeskujust sõltub, kas noored soovivad tulevikus õpetajaks hakata.
Tamme Gümnaasiumis toimunud koolituspäeva juhatas sisse TLÜ õppejõu Merilyn Meristo ülipõnev ülevaade võõrkeelte aineühenduste kujunemisloost. Huvilised saavad soovi korral tutvuda ka ettekande aluseks olnud inglise keelse teadusartikliga. Karola Velberg, Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi esimees, tutvustas seltsi poolt ellu kutsutud mentorsüsteemi. Ühelt poolt oli soome keele õpetajate rõõm suur, kui soome keel lõpuks ometi B-keeleks kvalifitseerus, teisalt tekkis kohe mure, kust leida uusi soome keele õpetajaid. Paari kuuga siiski leiti menteed ja mentorid, lükati koostöös Tallinna Ülikooliga käima mentorprogramm ning käivitati soome keele õpikute kirjutamise protsess. Tõeline edulugu, millest loodame rohkemat teada saada tuleval sügisel.
Päev jätkus EVÕLi alaliitude ja -seltside poolt väljapakutud võõrkeelsete töötubadega. Nii kõnelesid Ülle Türk Tartu Ülikoolist AI võimalustest õppetöös, Diana Kinstler Viimsi Gümnaasiumist õpikuta õpetamise kogemustest, Saale Ariane Kreegi õpetaja keelekasutusest ja küsimisoskusest keeletundides, Svetlana Hatšaturjan Ehte Gümnaasiumist 21. sajandi kompetentsidest ning Nelli Kuldmaa tutvustas aktiivõppe meetodeid keeleõppe klassis.
Margit Timakov Eesti Õpetajate Liidust lahkas ETAR projekti näitel õpirände edulugusid, aga ka väljakutseid nii õpirändes osalejatele, õppeasutustele ja õpetajatele. Kõlama jäi mõte, et võiksime õpetajatena olla paindlikumad õpirände kogemuse arvestamisel õppetöös. Helle-Mari Märtson Tartu Tamme Gümnaasiumist keskendus oma töötoas loovuse erinevatele tahkudele.
Päeva lõpuks vaeti ühiselt uutele ainekavadele üleminekut. Võõrkeelte ainekava ekspertrühma juht Merike Saar Prantsuse Lütseumist ning Piret Kanne Tallinna Laagna Gümnaasiumist võrdlesid uut ja vana õppekava, selgitasid keeletasemete põhist lähenemist võõrkeelte ainekavadele ning jagasid kohalolijatele hulgaliselt häid nõuandeid ja näpunäiteid oma kooli ainekava koostamiseks. Auditooriumist tuli rohkelt küsimusi ja arutelu oleks võinud laupäevaõhtust hoolimata veel pikalt jätkuda.
Konverentsi ja koolituspäeva läbiviimist toetas Haridus- ja Teadusministeerium. Neile siiras tänu õla allapaneku eest. Täname väga ka Tartu Tamme Gümnaasiumi, eriline tänu kuulub Maarika Mõtsile, kes meid hommikul soojalt vastu võttis ja terve päeva jooksul kõigiti nõu ja jõuga abiks oli.
Suur tänu konverentsi korraldajatele Katri Bakradze-Pankiga eesotsas ja kõigile esinejatele.
Kaunist advendiaega ja uute põnevate kohtumisteni!
Pille Toompere
Viimsi Kooli saksa ja soome keele õpetaja
EVÕLi juhatuse liige
Lisad:
Ajakava 17-18. november (uuendatud)
17. november
Avarettekanne – Liina Põld, Haridus-ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert
Plenaarettekanne – Merilin Aruvee, Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor
Intervjuu professor Suliko Liiviga „70-47-30-20“ (video)
Ettekanne „Uus võõrkeelte ainekava – mis, kellele ja miks?- ministeeriumivaade“ – Marika Peekmann
18.november
Ettekanne „Võõrkeele aineühenduste kujunemislugu: nõukogude perioodist tänapäeva“– Merilyn Meristo, Tallinna Ülikooli prantsuse keele dotsent
Arutelu „Uutele ainekavadele üleminek – räägib praktik!“. Eellugemine. – Piret Kanne (Tallinna Laagna Gümnaasium), Merike Saar (Prantsuse Lütseum)
Vaata ka fotosid Facebookis. https://www.facebook.com/