MITTE AINULT EDU EI TEE ÕNNELIKUKS, VAID ÕNNELIKKUS TINGIB EDUKUSE
Vene õppekeelega koolide õpilased vajavad praegusaegsel üleminekul eestikeelsele aineõppele teises keeles toimetulekuks ja õppimisrõõmu hoidmiseks nii keele, aine kui ka õpioskuste osas rohkem tuge. Õpetajapeab nüüd läbi mõtlema ja teadvustama õpetuse elemendid uuest olukorrast lähtudes. On igati mõistlik, kui seda mõtestamist toetatakse nii õppe kavandamisel, läbiviimisel ja tagasisidestamisel. Kõike eelpoolöeldut silmas pidades avas Haridus- ja Teadusministeerium 2008. aasta detsembris koostöös kohalike omavalitsustega neli piirkondlikku nõustamiskeskust – Narvas, Kohtla-Järvel, Tallinnas ja Tartus. Nõustamisteesti keele ja eesti keeles aineid õpetavatele õpetajatele viivad läbi koolituse saanud nõustajad ning selle käigus saab õpetaja analüüsida oma tugevusi ning väljakutseid õppeprotsessi juhi ja kujundajana. Koostööskaalutakse töö mitmekesistamise ja enesearendamise võimalusi, võimalikke koolitusi, õppematerjale.
Tartu Annelinna gümnaasiumi juures asub Lõuna-Eesti seire-ja nõustamis-keskus, mis korraldab pedagoogidele nii individuaal- kui rühmanõustamisi. 7.- 8.oktoobril organiseeris piirkondlik koordinaator Diana Joassoone nõustamises osalevatele eesti keele ja eesti keeles aineid õpetavatele õpetajatele õppereisi Saaremaa ühisgümnaasiumi. Õppereisil osales ka tosinkond Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liiduliiget – Maarika Tammekivi, Kalvi Värton, Jana Jõgeva, Katre Maidla, Marge Saarelaid, Marianna Vares, Anne Luts ja Diana Joassoone Tartu Annelinnagümnaasiumist ning Merle Taggu, LuuleKustassoo, Jelena Valter ja loo autor Pärnu Vene gümnaasiumist.
Saaremaa ühisgümnaasiumis said kahe kooli õpetajad sooja vastuvõtu osaliseks. Direktor Viljar Aro juhitud ringkäigule koolis järgnes õppealajuhataja Marek Schapeli põhjalik tutvustus õppetöö korraldusest. Õppealajuhataja projektõppe alal Indrek Peil kõneles projektõppepäevadest ning uurimistööde korraldamisest. Huvipakkuvalt kõneles Viljar Aro kaõpetajate tunnustamissüsteemist ja väärtuskasvatusest. Kõigileõpetajatele avanes seejärel võimalus külastada erinevate kooliastmete tunde. Loo autoril näiteks oli võimalus viibida 12.c klassi kirjanduse tunnis, kus õpetaja Rita Ilvese juhendamisel analüüsiti V. Nabokovi„Lolitat“.
Pärast maitsvat einet kooli sööklas esinesid tartlastele ja pärnakatele kooli huvijuht Triino Lest, psühholoog Mia Rand, projektijuht Anne Teigamägi. Külalistele tutvustati ka SÜGi katuse all tegutseva Saaremaateadus- ja huvikooli põnevaid tegemisi.
Nii möödus päev meretaguses koolis, mis tundub tugevasti inimeste väärtustamise poole kaldu olevat. Ja kuigi Eesti on „õnnelikkuse indeksi“ järgi maailmasüpris tagasihoidlikul kohal, ei näi see Saaremaaühisgümnaasiumi kohta kehtivat … Tahaksin siinkohal jagada SÜGi koduleheküljelt leitud mõtet: „Üks kool saab olla tugev vaid siis, kui tal on välja kujunenud ka oma kindlad traditsioonid ja klassiväline elu toetabõppetöös ja kasvatuses seatud eesmärke.“ Väärtuskasvatus oleneb teadupärast väga kooli õppekasvatustöö olukorrast. Kõik muu tuleb juba läbi väärtuste ja tänu väärtustele.
Mandriinimestena hindasime lisaks SÜGi majas kasuga veedetud ajale ka meeldivat võimalust tutvuda kuldselt sügisese Kuressaare vaatamisväärsustega. Eriti huvipakkuv oli ekskursioon linnuse konvendihoonesse, mis sai söaka giidi juhatusel kuni katuseni läbi uuritud. Ajaloolisele ülevaatele lisasid vürtsi mitmedki legendid erinevatest ajastutest.
Leili Sägi
Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse liige