Helna Karu, Haridus-ja Teadusministeeriumi  keelepoliitika osakonna arendustegevuste projektijuht, ESF meetmete hoidja

24.-28. juunil 2024. a toimus Austrias, Grazis taas Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse (inglise keeles: European Centre for Modern Languages ehk lühidalt ECML) suvekool teemal „Edendades innovatsiooni Euroopa keelevaldkonna õpetajakoolituses“ (inglise keeles: „Inspiring Innovation in European Language Teacher Education“). Osalejaid oli kokku 25 Euroopa riigist ning läbiviijaid 6 Euroopa riigist.

Suvekooli peamisteks eesmärkideks olid:

1) algatada arutelusid, mõtisklusi ja kogemuste jagamisi Euroopa erinevate riikide ekspertide vahel, kes töötavad keelevaldkonnas või keelevaldkonna õpetajakoolituses;

2) pakkuda õpetajate koolitajatele turvalist ruumi oma pädevuste, väärtuste ja ametialase identiteedi üle mõtisklemiseks ning kuidas kõik see on mõjutatud mitmekeelsusest/mitmekultuurilisusest ning ka Euroopat mõjutavatest kriisidest; 3) jagada sügavamaid teadmisi ja arusaamasid Euroopa keeleõppe trendidest ning nende võimalikust mõjust keeleõppele ja keelevaldkonna õpetajakoolitusele;

4) reflekteerida kriitiliselt keelevaldkonna õpetajakoolituse erinevate aspektide üle (sh struktuur, sisu, uuringud ja teadusarenduse vajadus, metodoloogia jne); 5) luua koostööprojekte ühiste väljakutsete lahendamiseks.

Mida igas järgnevas suvekoolis osaleja peaks teadma

Graz võttis mind kui uustulnukat vastu oma suurepärases headuses: ilusa (isegi palava) suveilma, vaieldamatu täpsuse, hämmastava loogika ja avatud külalislahkusega. Juba esimesel õhtul (pühapäeval üsna hilja) oli võimalik vanalinnas jalutades kogeda, et kõik söögikohad olid valmis teenindama ja pakkuma suurepäraseid roogi. Hotellist saadud nõuandeid järgides liikusin ühte konkreetsesse neist, mille külastajate hulk sellel meie jaoks üsna hilisel tunnil lõi esialgu pahviks. Olin valmis seal oma rooga ootama tund kui mitte rohkem – mõtlesin, et katsetan, sest tühi kõht andis pika reisi peale kõvasti tunda ja ega polnud ka soovi esimesel õhtul kaugemale kõndida. Üllatuseks tuli aga see, et teenindus oli kiire ning ootama ei pidanud tõesti rohkem kui 15-20 minutit, samuti oli toit väga maitsev. Viimases ei pidanud Grazis oldud aja jooksul kunagi pettuma ning kui vahel Eestis väljas süües võib jäädagi arvet ootama, siis ka see tuli igas söögikohas küsimise peale väga kiiresti. Lõpuks ka veel üks naljakas infokild hotelli aknalaualt, kust leidsin sildi kirjaga: „Kui Te ei soovi, et putukad hotellituppa lendaks, hoidke aknad kinni, kui toas tuli põleb“. Kõigele oli siin mõeldud 😊.

Viis koolituspäeva lendasid  linnulennult

Oli mõtlema panevaid ettekandeid, mitmeid kirglikke grupiarutelusid ja ka suures ringis arvamuse avaldamisi. Mõned meist olid jutukamad kui teised ning viienda päeva hommikuks ei tundunud see enam kedagi segavat, vaid kuulati hoolega, mis kolleegil jagada on. Laudkondade koosseisud vahetusid tihti, et toimuks võrgustamine. Igal hommikul oli seetõttu tegu, et oma koolitusmaterjalid ja kõrvaklapid üles leida. Suvekool oli kakskeelne (prantsuse- ja inglisekeelne), seetõttu prantsusekeelset osa kuulas enamus siiski kõrvaklappidest tõlgi vahendusel.

Suvekooli esimesel hommikul võttis meid vastu palju lahkeid ja naeratavaid nägusid, kellest osad olid ka tuttavad aegadest, kui EVÕLi kaudu on ECMLi koolitused Eestis käinud. Toredad taaskohtumised olid nt Terry Lamb’i, Silvia Minardi ja Jonas Erin’iga.

Esimene päev

Esimesel päeva teemaks oli see, kes meie oleme ja kuidas me suhestume Euroopa konteksti oma riigi keelevaldkonna arendustegevustega ning kuidas Euroopa kontekst ja prioriteedid meid mõjutavad. Esimesel päeva hommikul selgitas Sarah Breslin, mis on innovatsioon – aruteludes leiti, et innovatsioon on väga muutuv mõiste ja oleneb palju sellest, kus sa parasjagu oled ning kuhu liikuda soovid. Sarah definitsioon oli pärit just SIIT. See tekitas palju elevust ning seda toodi välja ka viimasel päeval välja kui üht suvekooli pärli. Vaadake, kas see selgitus vastab ka Teie arusaamale innovatsioonist 😉.

Juba samal päeval tehes grupitööd teemal „Meie väljakutsed ja edusammud“, tuli tõdeda, et oleme Eestis väga heas positsioonis. Väljakutsed, millega maadlevad teised riigid, on meil juba ammu selja taga. Teiste riikide mureks on õppekavaarendused, lõimingud ja üllataval kombel käis kõigist viiest päevast läbi ka „Euroopa keeleõppe raamdokument: õpetamine, õppimine ja hindamine. Sõsarväljaanne.“ ning mida see õppimise, õpetamise ja hindamise vaates pakub. Muide, olime üks esimesi ja siiani ka väheseid Euroopa riike, kellel on sõsarväljaanne tõlgitud, raamatuna välja antud ja ka õppeasutustesse laiali saadetud. Seda sammu tunnustasid ka suvekooli koolitajad. Üllatuseks tuli osalejatele ka see, et järgmiste aastate jooksul pakume haridustöötajatele ka sõsarväljaandest inspireeritud koolitusi „Keelesammu“ programmi kaudu. Eestikeelse sõsarväljaande üle saab ainult uhke olla!

Esimene päev (nagu kõik järgmised) oli väga intensiivne, kuid jõudu jätkus veel eestlasele veidi palaval õhtupoolikul giidi saatel jalutuskäiguks linnas. Päeva krooniks oli kindlasti ühine õhtusöök, kus üksteisega paremini tuttavaks saadi.

Teine päev

Teine päev keskendus mitmekeelsusele ja mitmekultuurilisusele. See oli vast üks nendest päevadest, kui tuli paljudele Euroopa kolleegidele selgitada, mida me üleminekuga eestikeelsele õppele ikkagi silmas peame ja kuhu jäävad selle vaates Euroopa väärtused. Pikkade jutuajamiste peale pidid isegi varasemas Nõukogude Liidu mõjusfääris olevate riikide esindajad tunnistama, et sama riigi territooriumil kahe erineva õppekeelega ja ka koolikultuuriga paralleelselt toimiv koolisüsteem, on mõnevõrra kummaline nähtus, mistõttu esialgne sõnatu hukkamõist asendus pigem arusaamaga, et lastel peab olema võrdne võimalus riigikeeles edasi õppida või ka tulevikus edukalt tööturul osaleda, sest riigikeelt osates võimalused avarduvad. Oma emakeele hoidmine ja kultuuripärandi kandmine on neile seadusega tagatud nagunii.

Teise päeva vaieldamatuks „naelaks“ oli tehisintellekti kasutamine keeleõppes, mida kandis ette ja näiteid tõi sarmikas Jonas Erin. Mängimist tema soovitatud vahenditega jätkus suvekooli lõpuni ja paljude edasiste grupitööde alged said loodud tehisintellektiga. Katsetasime keskkondi nagu Perplexity, Copilot ja Chatbot Arena. Jonas lõi grupi abiga isegi suvekooli tunnuslaulu 😉.

Kolmas päev

Kolmas päev möödus peamiselt CEFR CV (sõsarväljaande) ja FREPA tutvustamisele. Ka siin oli osadel riikidel palju õppida, kuna materjalidest ei oldud palju kuuldud. Lisaks loodi võimalusi ise ECML veebilehelt materjale otsida. Nördima pani „vanemaid kalasid“ see, et mõned materjalid, mida oldi harjutud kasutama, olid kuhugi kadunud. Samas säras ka lootusrikas päikesekiir päeva lõpuks lubadusega materjalide lingid taastata. Teised osalejad olid aga õnnelikud, sest materjalide paljusus rabas mitmeid osalejaid ning tekkis ka soov neid oma keelde tõlkida. Selgelt eristusid ülikoolide esindajad, kes olid ECML lehel olevate materjalidega väga hästi kursis.

Kolmas päev lõppes visiidiga Grazi Ülikooli, kus kuulasime ettekannet lugude jutustamise meetodist (inglise keeles: story telling), mis oli ülikooli esindajate meelest tõhus meetod rahvuste lähendamisel integratsiooni valdkonnas ning mitmekeelses ja -kultuurilises õpikeskkonnas. Lisaks vaatasime erinevaid videolugusid ning arutlesime meetodi võimaliku kasutamise üle oma riikides ja õpetajakoolituses üldiselt. Õhtu lõppes meeleoluka muljete ja kogemuste jagamisega ülikooli fuajees.

Neljas päev

Neljas päev oli pühendatud teooria rakendamisele praktikasse. Tehti eeltööd grupiprojektide planeerimisse. Tuli tõdeda, et informatsiooni maht ja arvamuste erisus oli mõnevõrra nii mind kui ka teisi osalejaid väsitanud. Projektiideed olid küll lennukad, kuid sisu loomine ja fookuse leidmine mõnevõrra raskendatud. Head vaheldust pakkusid arutelud Terryga, kes oskas fookust hästi suunata ja samas hoida tähelendu realistlikes piirides. Nii sündis see, et projektiideed said „vormistatud“, kuid mitte kõik grupid pole tänaseks veel tulemuseni jõudnud – tõsi, kirjade järgi on meil aega veel aasta lõpuni. Lihtsam oli neil, kes plaanisid konkreetse õpetajakoolituse mooduli koostamist, raskem neil, kes proovisid tehisintellekti keelevaldkonna arendustegevustesse integreerida. Ühisprojektide vaates oli ka rõõm tõdeda, et osalejad panid tundlikud poliitilised afäärid tagaplaanile ning näiteks Albaania, Horvaatia, Montenegro ja Serbia osalejad leidsid endas potentsiaali ühisprojekti ideid arutada. See leidis tunnustust kõikide osalejate ja koolitajate poolt.

Neljanda päeva lõpus ootas meid aga ees väga huvitav väljasõit nn veiniteele (saksa keeles: Weinstraße), mis üllatas ja lõõgastas imeilusate vaadetega, hea toidu ja taaskord meeleolukate keelevaldkonna vestluste ning kogemuste jagamisega.

Viies päev

Viies päev oli õppimiste ja muljete kokku võtmise päev. Päeva esimese sessiooni möödudes hakkas ka hing kurvaks minema, sest ootamatult olid üsna värvikad ja inforohked päevad otsa saamas. Mitme kolleegiga jagati kallistusi korduvalt ja lubati ühendust hoida. Kahtlemata on minu keelevaldkonna võrgustik Euroopas oluliselt laiem – see võimaldab ka teha piiriülest koostööd oma tööülesannete raames, milleks on eestikeelsele õppele ülemineku toetamine Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“ (tuntud ka kui „Keelesamm“) raames. Kontakte on rohkem, mille kaudu saab minna ka Eestis välja ja õppida kolleegidelt, kuidas mitmekeelse ja -kultuurilise klassiruumiga kõige paremini toime tulla ning eesti keel teise keelena õpet metoodiliselt õigesti toetada.

Koostöö ja võrgustumise parim näitaja on aga see, kui saabuvad kutsed suvekoolis osalejatelt õpisündmustele nagu näiteks „Currents in Education: Navigating Change in Languages, Cultures, and Communities“, mis hiljuti tuli Ungarist Ildikó Lázár’ilt (PhD, Eötvös Loránd University), keda Eestiga seovad juba ka varasemad koostöösuhted.

Mida öelda järgmistele suvekoolis osalejatele

Kindlasti minge, kui Teile seda pakutakse! Olenevalt Teie spetsiifilisest tööst keelevaldkonnas, võib leida väga kasulikke ja toredaid koostööpartnereid. Suvekooli teemad ning arutelud on silmaringi laialt avardavad ja ECML materjalide hulk muljet avaldav. Graz on fantastiline sihtkoht, isegi kui aega on vähe. Joogivett saab tänaval asuvatest veevõtu kohtadest ning tasub lasta end üllatada ka taimetoidu söögikohal, mida keskus lõunasöögi jaoks soojalt soovitab, sh on Grazi pagaritöökojad ahvatleva toodanguga ja imehead jäätist saab peaaegu iga nurga pealt. Vaadata on palju ja aega tasub võtta õhtul ka lihtsalt lõõgastavaks jalutuskäiguks linnas.