Margit Kirss, Suure-Jaani Gümnaasiumi inglise keele õpetaja
21. jaanuari 2017 toimus Viljandimaa võõrkeeleõpetajate esimene ühine koolitusseminar projekti „Ühe Mütsi Alla“ käigus. Projekt sai teoks Euroopa Sotsiaalfondi toetusel. Projekti eesmärk on luua võõrkeelte ühine aineliit ning seminar oli koostöö algatuse esimene samm.
Koolituse teemad olid „Innovatiivne keeleõpe klassiruumis“ Ott Ojametsa juhendamisel ning Inspireeriv õpetamine“ Harald Lepiski instrueerimisel.
Ott Ojamets andis meile palju mõtteainet sellest, kuidas muuta õppeprotsess õppija jaoks nauditavaks ning tulemusrikkaks arvestades teaduslikke uuringuid õpistiilide ning mälu kasutamise kohta. Näiteks oli huvitav tõdeda, et inimene vajab mistahes võõrkeeles suhtlemiseks umbes 1200 enim kasutatavat sõna, et toime tulla 71% kõikides elus ettetulevates keelesituatsioonides. Ott andis meile ka väga praktilisi näpunäiteid, kuidas taolise tasemeni jõuda nii, et tunnis ei kaota keegi motivatsiooni, kuid samas toimub intensiivne õppimiseprotsess. Saime kinnitust, et keeleõppija kaks kõige peamist aspekti õpitava teema kohta on algajail huvitavus ning konteksti tundmine ja edasijõudnuil huvitavus ning kasulikkus elu parendamisel.
Kuigi me õpetajatena olime teadlikud visuaalsest, auditiivsest ja kinesteetilisest õpistiilist, avas Ott Ojamets meie silmad, kuidas me antud õpistiile saame igapäevases klassiruumis arvestada ning pakkuda õpilastele just neid keeleülesandeid, mis sobivad kõikide stiilidega. Näiteks, teades, et 65% õpilastest on visuaal-kinesteetilised õppijad, on vajalik teha intensiivsesse õppimisse väike paus iga 15 minuti järel, mis tuleks täita kinesteetilise tegevusega – nalja, emotsiooni, lõhna või maitsega (šokolaad on hea variant), kuna õppimise efektiivsus langeb selle aja jooksul märgatavalt. Kinesteetiline tegevus aga aitab efektiivsust üleval hoida.
Harald Lepisk aitas meil leida inspireeriva kooli mudelit läbi rühmatöö, kus me saime võimaluse arutada õppija tulevikuoskuste üle pakkudes välja inspireerivaid keeleõppe algatusi ning võimalusi, millega meie ise saame teha kooli huvitavaks. Erinevate ideede hulgast jäi näiteks kõlama keeleõppe/ ettevõtluslaager, kus õpilased saaksid end arendada läbi tegeliku elu simulatsioonimängude. Analüüsisime ka endid mõeldes, miks me oleme õpetajad ja kas me naudime seda, mida me elus teeme. Harald andis meile ülevaate, millest sõltub inimese õnnelikkus – geneetika, eluolud ja peaasjalikult suhtumine. Õppisime seitsme õnnelikuks olemise harjumuse kohta, millest jäid kõlama kaks olulisimat– õnnekõnd ning tänulikkuse päevik.
Usume, et koolitajad andsid palju mõtteainet ja motivatsiooni, et järgmine kord õpilaste ette astudes oleme kõik sammukese õpilastele inspiratsiooniallikaks olemisele lähemal ning oskame olla õnnelikud igas olukorras. Koostööpäev aitas meil mõista, et pole nii oluline, millise võõrkeeleõpetajad me oleme, vaid et meil on õpilasi juhendades ühised eesmärgid ning meil jätkub ja inspiratsiooni nende eesmärkide saavutamiseks. Ühe mütsi olles suudame efektiivsemalt üksteist toetada ja ideid rakendada, milleks üksi olles jõust ja ressurssidest vajaka võib jääda.
Fotod (Enna Audova) leiate siit: PILDIALBUM