Kaire Viil, TalTechi Virumaa kolledži keeltekeskuse juhataja
Eesti erialakeele õppejõududel on tavaks igal aastal kokku saada ning jagada häid ja mõtlemapanevaid kogemusi. 14. veebruaril toimus Eesti Maaülikoolis seminar “Mida ja kuidas õpetada?”
Koolituspäev oli sisukas ning mitmekülgne. Sigrid Parts tutvustas Estonian Business Schooli saksa keele õpetamise põhimõtteid. Stuudiumi lõppedes suudavad üliõpilased vähemalt kolmes keeles erialaselt ladusalt suhelda. EBSis on keelteõpe sama oluline kui erialaained. Saksa keele õppijad käivad näiteks Berliinis õppereisidel ning kohtuvad regulaarselt saksa äriinimestega. Kui saksa keele kursused on edukalt läbitud, sooritatakse rahvusvaheline keeleeksam ning EBSi üliõpilaste saksa keele oskus on tavaliselt B1- või B2-tasemel.
Eesti Maaülikooli inglise keele õppejõud Sigrit Tooming ja Kaarin Tuuksam jagasid erialakeele õpetamise ning ainekava arendamise põhimõtteid. Kuulajad said ideid, kuidas muuta oma õpet elulähedasemaks ning praktilisemaks. Vaagiti ka koolist saadud n-ö tõlkimise harjumust – tõlkeoskust tuleb eraldi õppida ning sellest olulisem on erialaartiklite kriitilise lugemise ning info süstematiseerimise oskus. Tallinna Tehnikaülikooli kolleeg Mare Roes juhtis oma ettekandes tähelepanu sellele, et võõrkeeleõpe nõuab aega ning 32 auditoorset tundi semestris on liiga vähe, et erialakeelt hästi omandada.
Madli Kütt töötab Kaitseväe Akadeemias ning tema kõneles prantsuse keele 40tunnise algkursuse juhendamise kogemusest. Kui kadetid lähevad Malisse õppe- ja tööülesandeid täitma, on prantsuse keele oskus ülimalt tähtis. Madli Kütt õpetab koos kolleegidega erialast prantsuse suhtluskeelt kiirkursusel ning kuulajad said kirja panna palju mitmeid tõhusaid metoodikavõtteid.
Jelena Kapura ja Kerli Linnat Sisekaitseakadeemiast jagasid mõtteid, kuidas õpetada eri vanuses inimesi. Nüüd ja tulevikus on auditooriumis korraga äsja gümnaasiumi lõpetanud, teist eriala omandavad 40aastased ning võib-olla juba kolmandat eriala omandavad 60aastased üliõpilased. Õppejõud peab arvestama üliõpilaste elukogemuse, mõtlemise kiiruse ja muude erisustega. Sisekaitseakadeemia õppejõud tõid välja, et täiskasvanud küpsemas eas õppijate eelis on hea vene keele oskus, mis on päästekorraldaja töös möödapääsmatu. Meile tuleb elama järjest rohkem eri emakeelega inimesi, kelle inglise keele oskus võib olla kasin ning häirekeskuse töötaja peab ka neid abivajajaid selgelt mõistma ning juhtnööre andma.
Eesti Maaülikooli õppejõud Ursula Erik ja Irina Koksharova rääkisid Google´i tõlkest ja masintõlkeprogrammidest. Haritud inimene ei tunnista naljalt, et uuris infot Vikipeediast või tõlkis Google´iga. Kas see on alati patt? Maaülikooli õppejõud näitasid, et vahel saab Google´ist erialafraase kiiremini ja täpsemini kui professionaalsetest terminikogudest IATEst või Ekilexist. Seega õpetagem üliõpilasi kriitiliselt guugeldama.
Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži õppejõud Kaire Viil kõneles sellest, miks on e-õppes vahel raske motivatsiooni hoida ja mida saab õppejõud teha, et tudengi õpiõhin oleks suurem. Usun, et ka õppejõud said innustust astuda oma virtuaalsesse klassiruumi vähemalt kord päevas, luua mitmekesiseid elulähedasi ülesandeid ning tunnustada oma õppijaid tihemini.
Seminari kõnejuht oli Eesti Maaülikooli keelekeskuse juhataja Ülle Sihver.
Erialakeele õppejõududel on tugev võrgustik – alati on põnev kogemusi vahetada ning tulevikutegemistest rääkida.