Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu sündmusterohke koolituspäev

10.juunil toimus Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse laiendatud koosolek suvepealinnas Pärnus. 11. juunil toimus traditsiooniline aastakoosolek-seminar.

Juhatuse koosolekul arutlesime EVÕLi tunnustamise statuudi ja 2022. a taotluste esitamise tingimuste ja korra üle. Kati Bakradze tegi ülevaate piirkondliku koolituse ettevalmistamisest. Koolitus toimub 17. septembril Viljandis. Ene Peterson tutvustas ideid novembri konverentsi kohta. EVÕLi 8. sügiskonverents toimub 25. – 26. novembril Kohtla-Järvel.

Saime väga põhjaliku ülevaate prantsuse keele õpetajate seltsi presidendilt Aleksandra Ljalikovalt. Prantsuse keele õpetajate selts on tegutsenud neli kuud, kuid selle aja jooksul on nad suutnud juba nii palju põnevat ära teha. Detailne oli ka nende sooviavaldus EVÕLisse astumiseks. Nüüd saame rõõmuga teatada, et EVÕL on saanud ühe liikme võrra rikkamaks: võõrkeeleõpetajate katusorganisatsiooni kuuluvad ka prantsuse keele õpetajad.

Ülevaate aineühenduste 2022. a tegemistest tegid Karola Velberg (Eesti Soome Keele Õpetajate Selts), Ingrid Prees (Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit), Kalle Lina (Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts), Leena Möls (Eesti Vene Keele Õpetajate Selts) ja Siiri Vimberg (Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts).

Laiendatud juhatuse koosolek oli väga sisukas ja töine.

11.juunil algas koolituspäev Ene Petersoni ettekandega, mis tutvustas liidu 2021. a tegevusaruannet. Oli tore kuulda, et võõrkeelte õpetajad on tegusad, sest jaanuaris Õpetajate Lehes ilmunud võõrkeelte eris oli mitmeid artikleid võõrkeelte õpetajatelt. Ettekandest jäid kõlama Ene sõnad: „Meie kõige suurem väärtus, on meie inimesed“. Nende aastate jooksul on meil oma lugu ja nägu. EVÕLi juhatuse liikmete arvgi on kõikide tegutsemisaastate jooksul olnud erinev, kuid viimase juhatusega on vedanud: kõikidel on oma vastutusvaldkond. EVÕL tegutseb juba 12. aastat ja Haridus- ja Teadusministeerium on liitu toetatud asustamisaastast alates. EVÕL on jätkuvalt ministeeriumi strateegiline partner. Väga tähtis on see, et on toimunud palju kohtumisi HTMiga ja õpetajate hääl on kuuldav.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Pille Põiklik andis ettekandes „Keeled kriiside keskel“ ülevaate nüüdiskeelte keskuse poolt läbi viidud küsitlusest, kust selgus, et kõiki õpilasi tuleb kaasata. Kuidas aga teha nii, et kõik õpilased oleksid kaasatud? Tänapäeval puudutavad igaüht Ukrainas toimuvad sündmused ja Eestisse saabunud sõjapõgenikud, sh lapsed, kes on jätkanud kooliteed Eesti hariduses. Ukraina laste statistikat saab vaadata HTMi Facebooki lehelt. 6. juunil kohtusid HTMi esindajad soome keele õpetajatega. Kohtumisel arutleti selle üle, et koolides tuleks õpetada soome keelt. 95% valitakse esimeseks võõrkeeleks inglise keel. B võõrkeele valimisel 82,1% on lapsed valinud vene keele. Eesti koolides õpetatakse üle 200 erineva keele.

Aleksandra Ljalikova, TLÜ humanitaarteaduste instituudi prantsuse keele didaktika dotsent ja juhtivdidaktik, tutvustas uurimust, mille valimisse kuulus 2615 võõrkeele õpetajat üle Eesti, augusti lõpuks vastas küsimustikule 405 õpetajat. Esindatud olid enamus Tallinna ja Harjumaa õpetajad. Uuringu küsimustele vastasid õpetajad lähtudes iseendast. Selgus, et võõrkeele õpetajatel oli kasutusel palju digiõpikuid. TPACKi (tehnoloogia-, aine-, õpetamisalased) teadmiseid hindasid vastanutest kõige kõrgemalt eesti keel teise keelena õpetajad, kõige madalamalt aga vene ja inglise keele õpetajad. A. Ljalikova tõi välja järgmise: „See, et ma oskan keelt, ei tähenda, et ma oskan õpetada keelt. See, et ma oskan kasutada infotehnoloogiat, ei tähenda seda, et ma oskan seda õpetada.ˮ Kindlasti on uuringu tulemused väga mõtlemapanevad.

Huvitava ettekande tegi ka Aruküla põhikooli sotsiaalpedagoog Marjanne Mändmets-Tuvikene. Osalejad said läbi teha ka praktilisi ülesandeid.

(Digi)materjalide koostamine on kuulunud iga õpetaja igapäevatöö juurde. See on justkui kohustuslik ülesanne, ilma milleta ei saa tänapäeval enam üksi pedagoog. Digimaterjalide kasutamine muutus eriti oluliseks nii distants- kui ka kontaktõppes. Agnes Tambet Soome Keele Õpetajate Seltsist tõi välja väga olulise mõtte – muutused on toimunud nii õppimises kui ka õpetamises, kuid nõrgaks lüliks on vähene planeerimisoskus.

Iga koolipäev on pikk ja väsitav. Iga koolituspäev on samuti väsitav. Sülvi Mölder oli kaasa toonud põnevaid tööriistu, mis aitasid ravida koolitusel osalenute väsimust. Kindlasti aitavad need lihtsad nipid ka õpilaste kooliväsimust ravida. Saime üheskoos koostada põnevaid lotopileteid, nimetada grupis Pärnuga assotsieeruvaid sõnu, kus iga sõna ütlemisel oli vaja kerida sõrmedel lõnga. Mängu lõppedes saime piiluda, milline grupp oli sõnade aja peale ütlemises kõige rohkem lõnga kerinud. Kindlasti peab iga õppetund sisaldama väikeseid nippe, mis aitavad elavdada koosõppimist. Sülvi sõnul ei pea õppimine olema tõsine tegevus.

Päeva lõpus andsid Evelin Müüripeal ja Aleksandra Ljalikova ülevaate muljetest Euroopa võõrkeeleõpetajate konverentsilt Normandias.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu aastakoosolek-seminar oli väga koostöine, rõõmude- ja kohtumisterohke. Uusi põnevaid võtteid õpetaja tööriistakasti saab ammutada juba septembris Viljandis, kuhu olete kõik lahkelt oodatud.

Ettekanded :

17.06.2022

Ingrid Prees

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liige