10. ja 11.oktoobril 2024 toimus CertiLingua aastakonverents Viinis. Konverentsil osalesid rahvusvahelises CertiLingua võrgustikus olevad haridustöötajad Saksamaalt, Austriast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Eestist. Eestist osalesid Marika Peekmann (Haridus- ja teadusministeerium), Kersti Sõstar (Kadrioru Saksa Gümnaasium), Jelena Bitova (Tartu Annelinna Gümnaasium).
Konverents algas CertiLingua liikmesriikide poolt esitatud 2022/23 aasta lühiaruannetega, milles käsitleti programmi tulemusi ning väljakutseid. Ehkki võrgustikku kuuluvate koolide arv on riigiti küllaltki erinev, nähtus ettekannetest, et väljakutsed, millega riikidel tuleb keeleõppe valdkonnas silmitsi seista, on küllaltki sarnased. Enim jäi kõlama mure, kuidas motiveerida õpilasi õppima (kõrgel tasemel) ka muid keeli peale inglise keele. Eriti tunti muret õpilaste teise võõrkeele tulemuslikkuse üle.
Riikide ülevaadetele järgnesid kaks ettekannet tehisintellekti kasutamisest õppetöös. Geoff Stead esitas ettekande „Keeleõppe mõtteviisi muutmisest“ ning jäi meelde graafikutega, mis näitasid, et tehisintellekti kasutuselevõtust saavad enim kasu töötajad, kelle tööefektiivsus on madalam ning vaimuka paralleeliga, milles võrdles tehisintellekti joobes arst-residendiga.
Samal päeval esines Alicia Bankhofer ettekandega „Tehisintellekt hariduses, kohanemine uue reaalsusega“. Ettekandes toodi välja potentsiaalseid riske ja eeliseid tehisintellekti kasutamisel keeleõppes. Positiivsetest külgedest toodi välja: sisu arendamine, tagasiside efektiivsus, personaalne õpiabi. Riskidest nimetati: plagiaat, akadeemiline ebaausus, kriitilise mõtlemise kadumine.
Konverentsi teisel päeval toimusid töötoad teemadel „Tehisintellektiga kohanemine“ ning „CertiLingua dokumentatsioon“. Tehisintellekti töötoas õpiti tundma väga erinevaid tööriistu, mida keeleõppes kasutada. Neist põnevaimatena võiks nimetada piltide loomist ChatGPT ja Padleti tööriista abil, ingliskeelsete taskuhäälingute loomist NotebookLM-iga (Google’i rakendus) ning erinevaid klassiruumitegevusi haldavat Magic Classroom-i.
Certilingua dokumentatsiooni osas toimus arutelu, kas piisab videomaterjali esitamisest Certilingua sertifikaadi taotlemisel või on vaja jätta ka kirjalik isikliku arengu reflekteerimine. Töötoas lepiti kokku, et praegu iga liikmesriik ise otsustab, missugusel kujul dokumenteerimist nõuda. Katsetamise faasis on hetkel dokumenteerimine videomaterjali kujul, mille kohta leiab paar näidet CertiLingua ametliku kodulehe www.certilingua.net rubriigist „Good practice.“
