25.veebruaril kogunes Jõhvi, Kersti Võlu koolituskeskusesse üle neljakümne kõrgkoolide, keeltekoolide, kutsekoolide, üldhariduskoolide ja lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetaja. Koolituspäev, mis oli kantud teemast „Eesti keele õpetajate võrgustik: edulood, väljakutsed ja võimalikud arengud“, algas EVÕLi juhatuse esimehe Ene Petersoni sõnavõtuga. Rõhutades eesti keele õpetajate oma ühenduse vajalikkust, toonitas E. Peterson lootustandva märgina, et kuu aja jooksul on Facebooki avaliku grupi Eesti keel teise keelena liikmete arv tõusujoones kasvanud. Jätkusuutlikkuse kindlustamine, mis tähendaks motiveeritud ning arukat juhtimist, kavandatud tegevuste elluviimist, järelkasvu tagamist – kõik need küsimused nõuavad kiiremas korras lahendamist. EKTKÕL tuleb muuta taas nähtavaks ning õpetajate hääl kuuldavaks. Kõige selle teostamiseks on vaja aga võimekat ja huvitatud juhatust. Just selliste kandidaatidega käivad praegu läbirääkimised.
Ene Petersoni järel said sõna koolituspäeva külalised. Integratsiooni SA ettevõtlusvaldkonna juht Anna Farafonova tutvustas õpetajatele Eesti keele majade tegevust ja teenuseid. Narva eesti keele majast kõneldes märkis ta, et selle esindustega on käesoleval aastal kavas katta kogu Ida-Virumaa. Lisaks praegustele esindustele Kohtla- Järvel ja Sillamäel laieneb tegevus ka Jõhvi ja Kiviõlisse. Õpetajad said teada, mida kätkeb endas tasuta eesti keele õpe ning personaalne nõustamine. Tähelepanuväärselt mitmekülgne tundub ka Eesti keele maja avalike ürituste nimekiri käesoleval aastal.
Integratsiooni SA vanemnõustaja Kätlin Kõverik tutvustas lähemalt Eesti keele majades pakutavat nõustamisprotsessi, kuidas see kulgeb ning mida üksikisiku seisukohast tähendab. Idee korraldada Ida- ja Lääne-Virumaa eesti keele kui teise keele õpetajatele kultuurikoolitusi tähendab tõsta nende teadlikkust kultuuriruumist, milles nad elavad ja töötavad, eesmärgiga toetada oma õpilasi eesti keele õppimisel.
Edasi jätkus koolituspäev Maailmakohviku põhimõttel. Rühmad moodustusid teemade järgi, milleks olid probleemid, millele saaks läbi EKTKÕLi lahendusi leida, liidu tegevused ja koostöövõimalused, liidu nähtavaks muutmine, liidu efektiivne juhtimine. Osalejate rohkuse tõttu tuli osa rühmi isegi alarühmadeks jaotada. Pärast arutlemist ja mõtete ülesmärkimist sai lisada ideid ka teiste rühmade teemade juurde.
TalTech Virumaa kolledži keeltekeskuse juhataja Kaire Viil tutvustas Keelepööret, mille asutamiseks andis tema kui idee ühe autori sõnul tõuke olukord Ida-Virumaa eesti keele kui teise keele õppe maastikul. Eesti keelepööre on vähem kui aasta tagasi eluõiguse saanud algatus, võrgustik, edulugude platvorm ja eesti keele edendajate tunnustusprogramm.
Tegus päev jätkus töötubadega. Esimene neist kandis pealkirja „Õpetajate sünergia kui õpilaste motivatsiooni allikas“, läbiviijateks meisterõpetajad Evelin Müüripeal ja Leili Sägi. Mida saavad õpetajad kui õppimise toetajad teha selleks, et õppijate ja õpetajate endi seatud eesmärgid saaks õpiprotsessis täidetud? Kuidas luua ja hoida tundides positiivset õpiõhkkonda? Hoogne töötuba pakkus avastamisrõõmu nii keeleõpetajale kui ka teises keeles ainet õpetavale õpetajale ning andis ideid, kuidas keelekasutust tunnis mitmekesistada.
TalTech Virumaa kolledži eesti keele lektorite Ingrid Preesi ja Valentina Limonova praktilise suunitlusega töötoas „Eesti keele abi on vaid paari kliki kaugusel“ said õpetajad teada mitmetest õpilaste jaoks vajalikest veebikeskkondadest. Koolitajad jagasid kolleegidele ka elektroonilist käsilehte kasulike ja huvitavate veebikeskkondade kohta.
Avinurme gümnaasiumi inglise keele õpetaja Kristi Lõbu tutvustas õpetajatele viitteist lihtsat nippi, mis muudavad keeletunnid mitmekesisemaks ja kaasahaaravamaks. K. Lõbu on viimastel aastatel välja andnud kaks töövõtete kogumikku „100 ideed õpetajale“ ja „Veel 100 ideed õpetajale“, mis on osutunud õpetajate seas populaarseteks.
Eesti keele kui teise keele õpetajad, keda oli kohale tulnud Narvast Pärnuni ja Tallinnast Tartuni, said koolituspäeval teadmisi, mida uut toimub nende valdkonnas. Lisaks kogeti, kuidas suunata õpilaste tähelepanu õpitavale keelele mitmekesisemal moel.
Päeva edenedes tekkis osalejates omamoodi küünarnukitunne, usk tugeva aineliidu võimalikkusesse, sellisesse nagu seda avasõnavõtus meenutas kunagine pikaaegne ja edukas EKTKÕLi juhatuse esimees Ene Peterson.
Aprilli lõpus saavad Eesti Keele Õpetajate Liidu liikmed taas kokku, et valida uus juhatus ning seada paika plaanid edasisteks tegevusteks 20. aastapäeva tähistamiseks 2021. aastal.
Ettekanded :
Leili Sägi,
EKTKÕLi asutajaliige