2.märtsil toimus Tallinnas Õpetajate Majas võõrkeeleõpetajate aineühenduste esindajate ning haridusministeeriumi ja eksamikeskuse spetsialistide ümarlaud teemal „Uus õppekava ja võõrkeele riigieksam“.
Ministeeriumi poolelt osalesid ümarlaual üldharidusosakonna asejuhataja Ain Tõnisson ning keeleosakonna nõunik Tõnu Tender. Eksamikeskust esindasid keeleosakonna juhataja Kersti Sõstar ja keeleosakonna peaspetsialist Piret Kanne. Kohal olid saksa, soome, inglise, rootsi, vene, prantsuse ja eesti keele kui teise keele aineühenduste esindajad. Ümarlaua läbiviimist juhtis Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse esimees Ene Peterson.
Ümarlaua hakatuseks said sõna Signe Ilmjärv (saksa keel) ja Jaan Õispuu (soome keel); teemaks „Väikese kasutuskonnaga keelte õpetamine ja õpetaja vajab jätkuvalt toetust“. Ümarlaua teemaga seonduvatest probleemidest ning nende lahendustest kõnelesid ministeeriumi ja eksamikeskuse spetsialistid. Ümarlaual ei saadud vastuseid kõigile eelnevalt esitatud või kohapeal üleskerkinud küsimustele, ent riigieksamite kohta saadi teada järgmist:
1. Riigi (kaugemaks) eesmärgiks on, et tulevikus oskab gümnaasiumi lõpetaja vähemalt ühte võõrkeelt B2 tasemel.
2. Eesti soovib hakata kasutama gümnaasiumi võõrkeele riigieksamina rahvusvahelisi keeleeksameid. Selle peamine positiivne külg: eksami sooritaja (õpilane) saab rahvusvahelise keeletunnistuse/sertifikaadi. Eesti on alustanud läbirääkimisi, et hakata 2014. a võõrkeele riigieksamina kasutama prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelisi eksameid ning loobuda Eestis arendatud võõrkeele riigieksamitest. Inglise keele eksamite osas alustatakse samuti läbirääkimisi, kuid nende kasutuselevõtt ja õpetajate koolitamine võtab rohkem aega.
NB! Praeguseks on ilmnenud, et inglise keele testide sisseostmine võib osutuda Eestile liialt kulukaks – inglise keele testide sisseostmise prognoositav summa ületaks kaks korda praegu REKKis koostatavate riigieksamite maksumuse! Lisaks sellele võib takistuseks saada i. k. testi läbiviimine: testi sooritamise standard eeldab, et testi vastuvõtjate keeleoskuse tase peab olema kaks astet kõrgem kui sooritaja oma (nt B2 taseme eksamil peab vastuvõtja keeletase olema C2). Lisaks sellele eeldab testi vastuvõtja kvalifikatsiooni saamine mitmeid muid kõrgeid testialaseid pädevusi.
Sellisel juhul võib Eesti inglise keele testide sisseostmisest loobuda ning arendada inglise keele riigieksamit ise. Samas on otstarbekas tunnustada õiguslikult (analoogselt saksa keele II astme keelediplomi eksamiga) mõningaid inglise keele teste võrdväärsena meie võõrkeele riigieksamiga (kuid sooritamise kulu jääks õpilaste kanda).
3. Iga õpilane õpib gümnaasiumis vähemalt ühte võõrkeelt B2 tasemel ja ühte võõrkeelt B1 tasemel. Õppida võib ka kahte võõrkeelt B2 tasemel, aga mitte kahte võõrkeelt B1 tasemel. Õpilaste puhul, kes vahetavad gümnaasiumi tulles õpitavat võõrkeelt (õpilaste arvust u 3%), eeldatakse täiendavaid eelnevaid kursusi, mis lisanduvad minimaalsetele kohustuslikele võõrkeele kursustele. Teiste õpilaste puhul ei saa eeldada täiendavate kursuste kasutamist.
4. Võttes arvesse võõrkeeleoskuse mõneti ebaühtlast olukorda (õpetajate hinnangul; ootame k.a juuni lõpus Euroopa Komisjoni algatatud rahvusvahelise keeleoskuse uuringu tulemusi), siis lähiaastatel aktsepteeritakse gümnaasiumi lõpetamisel nii B1 taseme eksami kui ka kõrgema taseme keeleeksamite tunnistusi/sertifikaate.
5. Lähiaastatel (kuni ei ole kasutusele võetud rahvusvahelised keeleeksamid) jääb riigi poolt ette valmistatud gümnaasiumi võõrkeele riigieksami minimaalne läbimise tase tänasega samasuguseks, st ei muutu (jääb B-tasemele). Õpilane, kes sooritab eksami praegu rahuldavalt, sooritab selle rahuldavalt ka 2014. aastal.
NB! Eestis töötakse välja B1 ja B2 taseme (inglise keele) võõrkeele riigieksam.
Ümarlaua läbiviimist toetas Haridus- ja Teadusministeerium.
Ene Peterson
Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse esimees
Leili Sägi
Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse liige