Kuna koolide täienduskoolituse eelarve vähenes kolmelt protsendilt ühele, siis on see tekitanud vastakaid arvamusi. Esitame allpool ühe õpetaja arvamuse.
Õpetajakoolitusest nii– ja naapidi
Kaasaeg paneb meile kõigile peale kohustuse ennast pidevalt täiendada. Õpetaja on seda alati hea meelega teinud ja teeks nüüdki, kui ei kaasneks lõputult probleeme koolitustele minemisega ja seal käimistega.
Mida õpetaja koolitustelt ootab? Eelkõige uut ja põnevat nii oma aine valdkonnas kui ka üldpedagoogilistel teemadel. Õpetaja ei põlga ära vanade ja ammuõpitud tarkuste kordamist, aga ootab ka uut metoodikat, nõuandeid ja nippe tööks hariduslike erivajadustega lastega.
Kuidas siis õpetaja heale koolitusele satub? Kasutan sõna „satub“, sest mulle tundub, et heale koolitusele saamine on ikka üks õnneasi ka. Paljud koolid kutsuvad oma kooli õpetajatele esinema tunnustatud spetsialiste. ja Need on koolitused on tavaliselt väga head, silmaringi avardavad ja ka vahel juba väsima hakanud vaimu ergutavad. Nüüd aga vähendati täiendkoolituse summasid koolidele kolmelt ühele protsendile. See toob kaasa kindlasti koolituste arvu vähenemise.
Veelgi keerulisem on koolitustele soovijate olukord. Suures koolis on palju õpetajaid ja kui kõigil on soov minna ainealasele (tasulisele) koolitusele, mis siis saab? Kuidas teha valikut, milliste kriteeriumite alusel saab koolitusele suunata? Õnneks on olemas aineseltsid ja –liidud. Meie võõrkeeleõpetajate liit on pakkunud häid koolitusi ja ma julgen seda öelda ilma eputamata. Seda on suudetud teha tänu võimekatele projektikirjutajatele ja tasemel asjaajamisoskusele Tihti on liitude-seltside poolt korraldatavad koolitused tasuta oma liikmetele või siis väga väikese summa eest kõigile soovijatele. Väikese osalemistasu on koolid enamasti nõus olnud maksma. Võõrkeeleõpetajate liit on püüdnud oma liikmetele alati vastu tulla ja pakkuda soodushinda, aga mitte alati ei ole ka sümboolne summa olnud kõigile taskukohane. Kui varem tasus kool nii osalemistasu ja tihti ka veel sõidukulud, siis nüüd peame ka meie, liidu liikmed, hakkama koolis tõestama, miks see koolitus just nii oluline on.
Kõrgkoolid pakuvad praegu välja tasuta koolitusi. Enamasti täituvad huvipakkuvamate koolituste kohad kiiresti ja kõik soovijad ei saa osaleda. Mina arvan, et aineseltsidele ja -liitudele (mitte ainult kõrgkoolidele) peaks ka riiklikult eraldatama mingi protsent täiendkoolituste jaoks. Iga aineselts/liit teab ju ikka kõige paremini, millist koolitust nende liikmed kõige rohkem vajavad. Aineseltside/liitude poolt organiseeritud koolitustele antud positiivne tagasiside on selle kinnituseks.
Liina Kink
Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liige,
Tartu Tamme Gümnaasiumi saksa keele õpetaja
Samal teemal:
Sirje PärismaaKoolitusraha kärbe ahistab aineühendusi Õpetajate Leht 3. mai2013 http://opleht.ee/5580-koolitusraha-karbe-ahistab-aineuhendusi/
Tuleb ka tasuta ainekoolitusi
HTM-i avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladvavastab eelpool nimetatud artiklis tõstatatud küsimustele.
Ootame arvamusi täiendkoolituse teemal
e-posti aadressil: info@voorkeelteliit.eu