22. jaanuaril 2013 toimus Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis erialakeeleõpetajate konverents Erialase võõrkeele õpetamine ja õppimine: uudseid lähenemisviise. Nimetatud konverentsoli järjekorras neljas. Kust sai aga alguse erialakeelte õpetajate ühenduse ja konverentside idee?
Nii see kõik algas…
Tartu Ülikooli eesti keele lektoraadi juhataja ja lektor Eve Raeste teeb tagasivaate erialakeelte õpetajate tegevusse.
Tartu Ülikooli keelekeskuses on erialakeeli õpetatud pea 30 aastat. Esimene tõsisem arutelu erialakeeleõppe metoodika, suundumuste ja IKT rakenduste teemal kõrg– ja kutsekoolis toimus TÜ keelekeskuse eestvõttel 2008. a. kevadseminaril. Õpetamisele läheneti kõikvõimalikest vaatepunktidest. Teemade ring hõlmas isiklikke tähelepanekuid keeleõppepraktikast, ulatudes õppija sotsiaalse tausta vaatluseni.
Seda, et vajadus, samas ka valmidus terava(ma)ks mõttevahetuseks oli juba varem olemas, näitas 2000. a. keskpaiku loodud erialakeeleõpetajate kogukonna portaal, mis pidi koondama need, kes otsisid või teadsid vastuseid küsimustele mida ja kuidas. Mil määral ja viisil kursust erialakeelele kohandada, on see võimalik juba õppija suhtlusläve kujundamisel, kui puuduvad selged seosed sõna ja mõiste vahel? Õppekava sisu loomise reeglid, standardid, seaduspärasused ja nende vormumine õppija vajadusi katvaks tervikuks – need olid olulisimad võtmeküsimused. Ent loodud võrgukogukond ei õigustanud talle pandud lootusi. Vahetu suhtlemise ja tagasiside vajadus sundis tegutsema, iseäranis olukorras, kus õpetajaid vaevas õppematerjali nappus ja õppevahendite koostamiseks vajaliku kogemuse puudumine.
Nii sündiski 2011. aastal erialakeelte õpetajate ühendus, kelle liikmeskonda kuulub üle saja erialakeeleõpetaja Eesti kõrgkoolidest ja kutseõppeasutustest. Kogukonna tegevust juhib 20 liikmeline mõttekoda, kogukonna eesotsas on idee algataja ja keelekeskuse eesti keele lektoraadi juhataja Eve Raeste.
Erialakeelte õpetajate neljas konverents
22. jaanuari konverentsil Kohtla-Järvel osales 35 erialakeeleõpetajat erinevatest Eesti kõrgkoolidest ja kutsehariduskeskustest. Esinejaid ja osalejaid oli Tartu ja Tallinna Ülikoolist, Sisekaitseakadeemiast, EBSist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist, TTÜ Virumaa Kolledžist, Rakvere Ametikoolist, Tartu Kutsehariduskeskusest, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist ja Ida-Viru Kutsehariduskeskusest.
Konverentsi eesmärk oli jätkata erialakeeleõpetajate parima kogemuse ja innovaatiliste ideede jagamist ning erialakeele õpetamist puudutavate uurimustulemuste, projektide ja õppematerjalide tutvustamist.
Doktorant Helena Metslang tutvustas oma ettekandes uuringu „Muukeelse tudengi keeleline toimetulek ja vajadused ülikoolis“ tulemusi (www.cs.tlu.ee/erialakeel).
Maaülikooli õppejõud Ursula Erik rääkis erialaspetsialistide ingliskeelse õpetamisoskuse arendamise võimalustest maaülikooli doktorikooli pilootkursuse näitel tulenevalt Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise vajadustest. Pilootkursust viis Ursula Erik läbi koos maaülikooli keelekeskuse juhataja Ülle Sihveriga.
Kaire Viilja Ingrid Prees TTÜ Virumaa kolledžist arutlesid e-kursuste rolli üle erialakeele õpetamisel ja õppimisel.
Uudse teemana arutleti koostöövõimaluste üle erialakeele ja erialaainete õpetajate vahel. EBSi inglise keele lektor ja võõrkeelte instituudi direktor Aet Toots käsitles oma ettekandes erialakeele õpetamisega seotud väljakutseid ning arutles keeleõppejõu ja erialaõppejõu rollide ning nendevahelise koostöövõimaluste üle. Sisekaitseakadeemia lektor Merle Tammela tutvustas Sisekaitseakadeemia keelekeskuse õppejõudude kogemust, kas ja kuidas toimib koostöö erinevate huvigruppide vahel ühise eesmärgi, tööalaseks suhtlemiseks vajaliku keeleoskuse omandamise, ning mõtteviisi „kõik õppejõud on keeleõpetajad“ elluviimisel.
Töötubasid juhtisid eesti keele lektor Eve Raeste ja inglise keele lektor Liina Soobik Tartu Ülikoolist. Liina Soobik jagas oma kogemusi akadeemiliste ettekannete ettevalmistamisest, ettekannete läbiviimisest, aktiivsest kuulamisest, tagasiside andmisest, kuulatu/tagasiside analüüsist. Eve Raeste jagas oma kogemusel põhinevaid nõuandeid ettekande esitamisega seotud pingeolukorra ennetamiseks.
Konverentsist kokkuvõtteid tehes otsustati, et järgmine konverents toimub Kuressaares. Pärast konverentsi oli huvilistel võimalus külastada Kukruse polaarmõisa. Kõik osalejad leidsid, et tore on aeg-ajalt kokku saada kolleegidega erinevates Eestimaa paikades ja jagada kogemusi.
Ees ootavad uued väljakutsed ja konverentsid!
Ene Peterson
TTÜ Virumaa kolledži inglise keele lektor
Eve Raeste
Tartu Ülikooli eesti keele lektoraadi juhataja ja lektor
ETTEKANDED
Ursula Erik
TÖÖTOAD