Pille Toompere
Viimsi Kooli saksa ja soome keele õpetaja
EVÕLi juhatuse liige
Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit (EVÕL) korraldas 20. märtsil veebiümarlaua teemal “B-võõrkeel: šanss või sundus?”. Ümarlauas osalesid EVÕLi juhatuse ja liikmesorganisatsioonide esindajad ning kolleegid Haridus- ja Teadusministeeriumist, Eesti Koolijuhtide Ühendusest, Tallinna ja Tartu ülikoolidest ning HARNO Erasmus+ agentuuri ja eksamikeskuse juhid.
HTMi keelepoliitika osakonna peaekspert Pille Põiklik ja üldhariduse valdkonna peaekspert võõrkeelte ja rahvusvahelise hariduse vallas Marika Peekmann andsid ülevaate võõrkeelte õpetamise proportsioonidest Eesti üldhariduskoolides. Esimese ehk A-võõrkeelena õpetatakse enamjaolt inglise keelt, mis moodustab 95% keeleõppest. Teise keelena, ehk B-keelena, on kõige levinumaks keeleks senini olnud vene keel, millele järgnevad saksa, prantsuse, hispaania ja soome keel. Alates käesolevast õppeaastast on Eesti põhikoolidel aga kohustus pakkuda vähemalt kahte võõrkeelt B-keelena. See on juba toonud kaasa olulise muutuse keelte valikus, nii on vene keele osakaal ühe aastaga langenud 78%-lt 59%-ni, andes teistele keeltele suurema esindatuse.
Koolijuhtidest osalesid ümarlaual Võnnu Keskkooli direktor Triin Lõbu, Viimsi Kooli direktor Peeter Sipelgas ning Toila Gümnaasiumi direktor Signe Ilmjärv. Vähemalt kahe B-võõrkeele pakkumise kohustus on tekitanud koolijuhtidele rohkelt nii muret, rõõmu kui ka küsimusi – milliseid keeli õpetada, kust leida kvalifitseeritud õpetajaid erinevate keelte õpetamiseks? Arvestada tuleb ka uue õppevara soetamise maksumusega.
Peamisteks võõrkeeleõpetajate kasvulavadeks Eestis on Tartu ja Tallinna Ülikool. Anu Treikeldri, TÜ võõrkeeleõpetaja magistriõppe programmijuhi ja Merilyn Meristo, TLÜ võõrkeeleõpetaja magistrikava kuraatori sõnutsi on mõlemad ülikoolid olukorda arvestades käivitanud mikrokraadide programmid, et olla paindlikumad võõrkeeleõpetajate täiendkoolituses. HARNO Erasmus+ agentuuri juhataja Rait Toompere hinnangul võiksid nii tegevõpetajad kui ka üliõpilased julgemalt kasutada Erasmus+ programmi võimalusi teistes riikides täiendkoolitusel osalemiseks, töövarjutamiseks ja praktikal viibimiseks. HARNO testide ja hindamise osakonna juht Aimi Püüa soovitas lisaks tavapärastele eksamitele rakendada keeleõppes erinevaid lähtetaseme- ja tasemeteste, et motiveerida õppureid ning anda neile oskuste kohta tagasisidet.
Ümarlaual osalejad jäid EVÕLi poolt ellu kutsutud avameelse ning konstruktiivse aruteluga väga rahule ning loodavad, et sellised kohtumised saavad traditsiooniks. HTMi esindajate hinnangul on väga oluline, et erinevad osapooled saaksid ühe laua taga kokku ka tulevikus ning jagaksid omavahel keeleõppe rõõme ja muresid.
Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidul on eeloleval aastal kavas veel mitmed põnevad üritused. Aprillis toimub õppekäik Pelgulinna Riigigümnaasiumi, juuni algul saadakse piirkondlikul koolituspäeval-keeltelaadal kokku Pärnus. Novembris toimub EVÕLi traditsiooniline sügiskonverents, sedakorda Tallinna Ülikoolis ja kannab juba 10. järjekorranumbrit.
Lisad:
- Ümarlaua kava
- Ettekanne „Võõrkeelte testid ja eksamid põhikoolile“ – Aimi Püüa, HARO, testide ja hindamisosakonna juhataja
- Ettekanne „Tartu Ülikooli võõrkeeleõpetaja õppekava tutvustus“ – Anu Treikelder, programmijuht
- Ettekanne „Kuidas kasutada Erasmus+ stipendiume Võõrkeeleõpetajate õppeprotsessis, täiendkoolituseks ja praktikaks?“ – Rait Toompere, HARNO, Erasmus+ Agentuuri juhataja
- Taustinfo: Erasmus+ programmi võimalused võõrkeeleõpetajatele ja õpetajaks õppijaile.- Rait Toompere