EVÕL



Trüki

Uudne soome keele veebikursus on hea võimalus kesk- ja kutsekooliõpilastele, kelle koolis soome keelt ei õpetata, kuid kes seda ometi õppida tahaksid.

Kursus on mõeldud eelkõige õpilastele, kes on õppinud soome keelt põhikoolis, aga keskkoolis ei saa jätkata, sest kursuse avamiseks pole piisavalt õpilasi. Palju on neidki õpilasi, kes on elanud paar aastat Soomes, omandanud seal hea soome keele oskuse ja tahavad keelt edasiõppida.

Kursus sobib hästi ka neile, kes tahavad minna Tallinna või Tartu ülikooli soome keelt õppima või astuda mõnda Soome kõrgkooli.

Kursust viib läbi Juhani Koivuviita, kes on juba aastaid samal viisil õpetanud keelt soome õpilastele.

Kursus on suunatud nii keskkoolide kui ka kutsekoolide õpilastele, olenemata klassist. Osalejate keeleoskus võiks olla A2-tasemel. Et tegemist on siiski väikse grupiga, tasub küsida lisainfot. Õpetajad võiksid julgustada oma õpilasi kursusel osalema.

Kursus kestab 15 nädalat veebruari keskpaigust mai lõpuni. Tunnid toimuvad videoühenduses kord nädalas pärast koolipäeva lõppu.

Kursus on tasuta. Projekti rahastab HTM.


Registreerumine lõpeb 8. veebruaril. Osalejate arv on piiratud.


Lisainfo ja registreerumine: https://peda.net/viro

Soome Instituudi kodulehel:
http://www.finst.ee/uudised/soome-keele-veebikursus-keskkooli-ja-kutsekooliopilastele/

Õpetajate Lehes: http://opleht.ee/27540-algab-soome-keele-veebikursus/

"Harjoitus tekee mestarin!"

Juhani Koivuviita
Kursuse õpetaja ja projekti koordinaator
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
+358 440 644 755

Trüki

Leili Sägi, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liige

21.novembril toimus Tartu Ülikooli Philisophicumis Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu sügiskonverents, mis paelus kokkutulnuid kõrgetasemeliste ettekannetega.

Avaettekandes rõhutas HTMi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner kahte suuremat väljakutset, millega võõrkeeleõpetajad silmitsi seisavad. Õpilaste digipädevusi arendav õpetaja peab esmalt  ise olema   piisavalt kompetentne, ent püüdma samas leida tasakaalu uue ja traditsioonilise õpikäsitluse vahel. Kasutada tuleks iga võimalust õppida, olla kursis, kuid usaldada seejuures iseennast, oma vaistu.

Tartu ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste selgitas õpetajaile digipädevuse olemust ning soovitas igaühel seda üldpädevust endas ning oma õpilastes arendada. Ühtlasi tutvustas ta HITSA eestvedamisel arendatud kaht rahvusvahelist mudelit, millest üks on suunatud õpetajatele, teine õpilastele. Osalejad said  kaasasolnud digivahendite abil proovida nii mõndagi põnevat. Ettekande leiate aadressilt: http://lingid.ee/digivoorkeel

Digiajastu arvudemaagiast kõneles Eesti keele instituudi direktor Tõnu Tender, tutvustades CertiLinqua programmi põhimõtteid ja (katse) aasta tulemusi Eestis.

Tallinna Heleni kooli õpetaja/viipekeeletõlk  Raili Loit tutvustas maailma mahukaimat elektroonset viipekeelte sõnaraamatut. 24 erineva keele hulgas on ka eesti keel ja eesti viipekeel. Kuulajad said ülevaate sõnaraamatu kasutusvõimalustest ja arendusplaanidest. Põgusalt kõneles R. Loit ka viipekeele olemusest ja eripärast.

Järgnes lühiettekannete blokk, kus said sõna Signe Ilmjärv ja Leelo Kingissepp. Esimene neist tutvustas 2015.aastal loodud virtuaalset maakaarti www.saksa-eesti.ee ning teine populaarset ning auhinnatud veebipõhist eesti keele õppe keelekeskkonda Keeleklikk läbi arvuliste näitajate.

Töötubade loetelu oli sügiskonverentsil aukartustäratav, samas teemadelt väga mitmekesine. Õpetajad said teha huvidepõhise valiku ja ei olnud vaja karta, et midagi põnevat kogemata jääb. TÜ teaduri Olga Gerssimenko töötoa teemaks oli „Keelekorpused võõrkeeleõppes“. Aimi Jõesalu Põlva põhikoolist pakkus digipädevamaks kujunemise erinevaid nippe. Töötoa materjalid leiate aadressilt: http://www.slideboom.com/presentations/1339307/esitlusevolkonv2015digipadevamaks

 Sandra Heidov, SA Innove prantsuse keele peaspetsialist tutvustas oma töötoas elektroonilisi võõrkeeleülesandeid eksamite infosüsteemis. Ilmar Anvelt, TÜ inglise filoloogia ja tõlkeõpetuse lektor andis aga lühiülevaate masintõlke kujunemise ajaloost, tutvustas peamisi masintõlke järeltoimetamise võtteid ning pakkus võimalust parandada masinaga eesti keelest inglise keelde tõlgitud teksti. „Lauamängud keeleõppes“ – niisuguse nimetusega töötoas sai soome keele õpetajalt Karola Velbergilt näpunäiteid, kuidas läbi mängu muuta tunde vaheldusrikkamaks. Leeni Simm, Vanalinna Hariduskolleegiumi vene keele õpetaja  on kasutanud keeleõppeks seriaale ja uudiseid. Kogemuste jagamise käigus arutleti töötoas, kas ja kuidas seriaali abil loovust arendada, sotsiaalseid oskusi ja tolerantsi kasvatada, uusi teadmisi pakkuda. Folkuniversiteteti täiskasvanukoolitajad Aili Lehtse ja Hille Kruus, kes usuvad LAK-õppesse ning kommunikatiivsesse keeleõppemetoodikasse, õpetasid oma töötoas osalejaile tehnikaid ja võtteid, mis motiveerivad õppijaid arendama oma keeleoskust. Põlva õpetaja Laine Kippari tutvustas oma kogemuse najal digiajastu võimaluste igakülgset ärakasutamist erinevate osaoskuste õpetamisel. Tartu erakooli inglise keele õpetajad Kristi Kartashev ja Liisa Liivak tutvustasid Google Classroom’i võimalusi.  Allecto AS müügijuht Kristi Martin õhutas õpetajaid sõnavaraõppe mängustamise kaudu tunnis õpimotivatsiooni tõstma. Digimaterjalidest kombineeritud õppes kõneles TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži inglise keele õpetaja Liina Tammekand. Osalejad tutvusid keeleõppes läbiproovitud vahenditega, mis on end õigustanud ning meeldivad õppijatele. Kalle Lina Rakvere gümnaasiumist õpetas tegema ristsõna ja sõnarägastikke kui motivatsiooni tõstjaid.

Võõrkeeleõpetajate tagasiside sügiskonverentsile oli meeldiv, positiivne ja heatahtlik. Päev möödus kasulikult ja kiiresti, väsimus ei tulnud meeldegi. Ka viimaste töötubade aegu olid ruumid osalejatest tulvil. See kõik näitab korraldajate kogemusi ja oskust arvestada Eesti võõrkeeleõpetajate õpihimu ning sooviga olla väljakutsetega kursis ja areneda.

 

Ettekanded/töötoad:

Olga Gerassimenko - Keelekorpused võõrkeeleõppes

Sandra Heidov - Võõrkeeleülesanded eksamite infosüsteemis (EIS)

Leeni Simm - Digimeedia appi! (seriaal, uudised… keeletunnis)

Aile Lehtse & Hille Kruus - Kõnelemisharjutused, mis motiveerivad

Piret Kärtner -Võõrkeeleõpetaja väljakutsed ja võimalused digiajastul

Ilmar Anvelt- Masintõlge- õpetaja sõber või vaenlane?

Trüki
Hea võõrkeeleõpetaja!
 
Kutsume Teid kasutama elektrooniliste võõrkeeleülesannete panka SA Innove hallatavas eksamite infosüsteemis (EIS) aadressil http://eis.ekk.edu.ee
 
Pangas on eesti keele teise keelena, inglise, prantsuse, saksa ja vene keele ülesanded. Igas keeles on ülesandeid 64. Need hõlmavad lugemist, kuulamist ja keele struktuuri ning nelja keeleoskustaset (A1, A2, B1, B2). 
 
Ülesanded on e-õppematerjalina abiks kujundaval hindamisel
 
Ülesandepanga ja eksamite infosüsteemi kasutamise lähema tutvustuse leiate aadressilt
 
 
 
Avastamis- ja kasutamisrõõmu soovides
 
SA Innove keelekeskus
Trüki

Leili Sägi, EVÕLi juhatuse liige

6.juunil tulid Pärnusse kokku EVÕLisse kuuluvate keeleõpetajate aineliitude esindajad, üksikliikmed ning katusorganisatsi-ooni juhatuse liikmedühtekokku kolme-kümne inimese ringis, et maha pidada järjekordset lõppenud tegevusaastat märkiv koosolek. Käesoleva aasta jaanuaris täienes liidu liikmeskondEVÕLiga liitus ka Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts.

 

 

 

Seekordseks külaliseks oli Birgy Lorenz, doktorant ning lektor, kelle esinemine kandis pealkirja „Milleks mulle e- ja m-õpe?“ Loengut sissejuhatavas ülesandes valisid kokkutulnud vastuseks lektori poolt pealkirjas esitatud küsimusele järgmised variandid - aitab paremini õpilasi aktiveerida; on innovaatiline ja põnev; võimaldab õpetamist diferentseerida.  Vähetähtis pole asjaolu, et m-õpe võimaldab arvestada erinevate õpistiilidega

Hoogsalt kulgenud kohtumisel võisid osalejad tutvuda Rahvusvahelise Haridustehnoloogia Seltsi (International Society for Technology in Education ehk ISTE) digipädevuste standardiga õpetajatele ning said nippe, kuidas olla digi-keeleõpetaja. B.Lorenz jagas  õpetussõnu digiseadmete valimisest, tutvustas erinevaid õppimiseks sobilikke appside kogumikke. Tuues näiteid  digivahendite kasutamisest erinevate ainete tundides, rõhutas ta samas  seaduste tundmise vajalikkust. Kokkutulnute üksmeelseks sooviks oli teemaga  jätkata lisakoolitustel.

Birgy Lorenzi ettekanne:

https://drive.google.com/file/d/0B1-0pZFgjFnQWEVwSDhmTDJQWTA/view?usp=sharing

                            

EVÕLi juhatuse esimees Ene Peterson esitas seejärel 2014.  aasta majandusaasta aruande. Kaasettekande koostööst haridusuuenduskeskusega  esitas juhatuse liige Terje Kruusimaa. Aastakoosolekul osalejad toetasid võimalust saada haridusuuenduskeskuses õpetajate digipädevuste arendamist toetavat täienduskoolitust.

HTMi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender esines ettekandega teemalMiks ühines Eesti CertiLinqua programmiga?“ CL tunnistuse/sertifikaadiga tunnustatakse neid akrediteeritud gümnaasiumide või kutseõppeasutuste lõpetajaid, kes saavutavad kahes võõrkeeles vähemalt B2-keeleoskustaseme. Seda tõendatakse riigieksami või rahvusvahelise eksamiga

CL kooliks pürgiv õppeasutus esitab HTMile avalduse, milles kirjeldab, kuidas haridusasutuses õppekvaliteeti tagatakse. Akrediteeritud kool tagab keelehariduse kvaliteedi ning vastutab kvaliteedi hindamise meetodite ja mõõdikute eest. Lisaks on õpilasele veel nõue, et tal oleks rahvusvahelise projekti kogemus kas 9.klassi lõpus või gümnaasiumiastmes.

Järgmisena kõneles Ene Peterson   kõigest, mis seisab  EVÕLil ees  2015.aasta teisel poolel ja 2016.aastal. Ettevalmistused käivad käesoleva aasta 21.novembril Tartus toimuvaks sügiskonverentsiks, millel käsitletakse ühelt poolt digipöördega seonduvaid muutusi mõtlemises ja hoiakutes, teisalt aga õpetajatele avanevaid uusi võimalusi,  vajadust kasutada uusi metoodikaid.  FIPLV Skandinaavia- ja Baltimaade regiooni NBR 2016.aasta konverents toimub 2016.aasta juunis Tallinnas. Viimane on mastaapne  üritus, mille tähtsus   ületab Eesti võõrkeeleõpetajate tegevuspõldu, olles  oluline kogu Eesti haridusmaastiku jaoks ning selle õnnestumise nimel on töörühm tegutsenud juba ligi aasta. Visioon on selge, ent palju tööd seisab veel ees, tõdes E.Peterson.

Aastakonverents lõppes Ene Petersoni, Evelin Müüripeali ja Tõnu Tenderi meenutustega varakevadisest Kanadast- FIPLV 2015.aasta maailmakongressilt.


    

Ettekanded:

Ene Peterson EVÕLi juhatuse 2014.a. aruanne

Tõnu Tender Miks ühines Eesti CertiLingua programmiga?

Artikkel  Võõrkeeleõpetajad maailmakongressil

EVÕLi sügiskonverentsi eelinfo

2016.a. rahvusvahelise konverentsi eelinfo

 
MTÜ Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit Järveküla tee 75, 30322 Kohtla-Järve See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. Tel: 33 63 927