Koostööpartnerid

on nii Eestist kui väljaspool Eestit (nt Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Islandi, Bulgaaria jt maade võõrkeeleõpetajate võrgustikud).

Projektides ning programmides (sh rahvusvahelistes)

osalemine, täienduskoolituse kavandamine ja korraldamine, nõustamine, info edastamine, parima praktika ja kogemuste jagamine nii Eestis kui väljaspool Eestit.

Oleme organisatsioon,

mille kaudu toimub võõrkeeleõpetajate professionaalset arengut toetavate ürituste (koolitused, piirkondlikud seminarid, sügiskonverentsid, ümarlauad, infopäevad) korraldamine, koostöövõimaluste laiendamine võõrkeeleõpetajate ja võrgustike vahel

ERIALAKEELESÜMPOOSION 2019

Ingrid Prees, TalTechi Virumaa kolledži eesti keele lektor, EVÕLi üksikliige

11.jaanuaril 2019. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis toimunud erialakeelesümpoosionil kohtusid võõrkeeleõpetajad (k.a mitmed EVÕLi liikmed) erinevatest õppeasutustest, et jagada nii oma kogemusi kui ka muresid erialakeele õpetamise valdkonnas.

Oma ettekandes andis Kaire Viil ülevaate tehnikaerialade üliõpilaste lõputöödes esinevatest numbritest ja faktidest väites, et nii nagu „CV on esmane visiitkaart, kus vead hakkavad kohe silma“ nii on ka lõputöödega, seega „tuleks arvudele rohkem tähelepanu pöörata“.

Väga emotsionaalse ettekandega esines Eesti Maaülikoolist Ülle Sihver, kes tõdes, et üliõpilased – kuigi kõik õppejõud tutvustavad semestri algul oma aine sisu! – ei teadusta endale seda, et erialakeele tundides õpitakse erialakeelt, vaid on seisukohal, et õpitakse lihtsalt keelt. „Õppiv inimene on ratsionaalne,“ ütles Sihver ja lisas, et „õppejõu ülesanne on tekitada keelekeskkond“. Paraku arvatakse, et keeleõpetaja peab valdama eriala ning jagama erialaseid teadmisi. „Tudeng peab vaatama meie kui erialakeele õppejõu poole, aga mitte meie kui erialaõppejõu poole,“ ütles Sihver.

LAK-õppe kogemusi jagas Aigi Piirimees Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusest ja LAK-õppe töötoa viisid läbi Sisekaitseakadeemia keeleõppejõud.

Ulvi Renser Tallinna Tehnikaülikoolist rääkis kursuse „Kultuuridevaheline suhtlemine“ loomisest.

Iga ettekande kuulamine viis tõdemuseni, et see, kui tähtis on LAK-õppe puhul koostöö erialakeele õppejõuga, teavad ja teadvustavad endale jätkuvalt vaid keeleõpetajad. Erialaõppejõud ei väärtusta tegelikult seda, kui tähtis roll on omavahelisel koostööl. Loomulikult on ka erandeid – Sisekaitseakadeemia toimiv LAK-õpe paneb lausa kadestama.

Eks keeleõpetaja missiooniks ongi viia koostöö sõnum iga erialaõppejõuni ja niikaua kui meil, erialakeele õppejõududel, on tahet jätkuvalt kord aastas kokku saada ja oma muresid ja rõõme jagada, niikaua elab ka koostöö lootus.

Edu erialakeele õpetamisel ning kohtumiseni järgmisel erialakeelesümpoosionil!


11.01.2019