EVÕL



Trüki

Margit Kirss, Suure-Jaani Gümnaasiumi  inglise keele õpetaja

 

21. jaanuari 2017 toimus Viljandimaa võõrkeeleõpetajate esimene ühine koolitusseminar projekti „Ühe Mütsi Alla“ käigus. Projekt sai teoks Euroopa Sotsiaalfondi toetusel. Projekti eesmärk on luua võõrkeelte ühine aineliit ning seminar oli koostöö algatuse esimene samm.

Koolituse teemad olid „Innovatiivne keeleõpe klassiruumis“ Ott Ojametsa juhendamisel ning Inspireeriv õpetamine“  Harald Lepiski instrueerimisel.

Ott Ojamets andis meile palju mõtteainet sellest, kuidas muuta õppeprotsess õppija jaoks nauditavaks ning tulemusrikkaks arvestades teaduslikke uuringuid õpistiilide ning mälu kasutamise kohta. Näiteks oli huvitav tõdeda, et inimene vajab mistahes võõrkeeles suhtlemiseks umbes 1200 enim kasutatavat sõna, et toime tulla 71% kõikides elus ettetulevates keelesituatsioonides. Ott andis meile ka väga praktilisi näpunäiteid, kuidas taolise tasemeni jõuda nii, et tunnis ei kaota keegi motivatsiooni, kuid samas toimub intensiivne õppimiseprotsess. Saime kinnitust, et keeleõppija kaks kõige peamist aspekti õpitava teema kohta on algajail huvitavus ning konteksti tundmine ja edasijõudnuil huvitavus ning kasulikkus elu parendamisel. 

Kuigi me õpetajatena olime teadlikud visuaalsest, auditiivsest ja kinesteetilisest õpistiilist, avas Ott Ojamets meie silmad, kuidas me antud õpistiile saame igapäevases klassiruumis arvestada ning pakkuda õpilastele just neid keeleülesandeid, mis sobivad kõikide stiilidega. Näiteks, teades, et 65% õpilastest on visuaal-kinesteetilised õppijad, on vajalik teha intensiivsesse õppimisse väike paus iga 15 minuti järel, mis tuleks täita kinesteetilise tegevusega – nalja, emotsiooni, lõhna või maitsega (šokolaad on hea variant), kuna õppimise efektiivsus langeb selle aja jooksul märgatavalt. Kinesteetiline tegevus aga aitab efektiivsust üleval hoida.

Harald Lepisk aitas meil leida inspireeriva kooli mudelit läbi rühmatöö, kus me saime võimaluse arutada õppija tulevikuoskuste üle pakkudes välja inspireerivaid keeleõppe algatusi ning võimalusi, millega meie ise saame teha kooli huvitavaks. Erinevate ideede hulgast jäi näiteks kõlama keeleõppe/ ettevõtluslaager, kus õpilased saaksid end arendada läbi tegeliku elu simulatsioonimängude. Analüüsisime ka endid mõeldes, miks me oleme õpetajad ja kas me naudime seda, mida me elus teeme. Harald andis meile ülevaate, millest sõltub inimese õnnelikkus  - geneetika, eluolud ja peaasjalikult suhtumine. Õppisime seitsme õnnelikuks olemise harjumuse kohta, millest jäid kõlama kaks olulisimat– õnnekõnd ning tänulikkuse päevik.

Usume, et koolitajad andsid palju mõtteainet ja motivatsiooni, et järgmine kord õpilaste ette astudes oleme kõik sammukese õpilastele inspiratsiooniallikaks olemisele lähemal ning oskame olla õnnelikud igas olukorras.  Koostööpäev aitas meil mõista, et pole nii oluline, millise võõrkeeleõpetajad me oleme, vaid et meil on õpilasi juhendades ühised eesmärgid ning meil jätkub ja inspiratsiooni nende eesmärkide saavutamiseks. Ühe mütsi olles suudame efektiivsemalt üksteist toetada ja ideid rakendada, milleks üksi olles jõust ja ressurssidest vajaka võib jääda.

Fotod (Enna Audova) leiate siit: PILDIALBUM

Trüki

Leili Sägi, Pärnu Tammsaare Kooli ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õpetaja, EVÕLi juhatuse liige 2013-2016

 26.novembril toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses EVÕLi sügiskonverents „Digiajastu õppija iseärasused, väljakutsed ja võimalused“.

Konverentsi avaettekanne oli HTMi keeleosakonna juhatajalt Piret Kärtnerilt. Ettekanne oli oma tuntud headuses suurepäraseks alustuseks kogu päevale.

Plenaarettekandega teemal „Tööõnnest X, Y ja Z ajastul“ esines karjäärinõustaja ja koolitaja Tiina Saar – Veelmaa. Teemad, mida ta käsitles, olid järgmised: muutunud tööõnne filosoofia; mida oodata oma tööelult ja miks tuleks valmis olla koguni 4-5 karjääriks eluaja jooksul; tuleviku kompetentsid ja tööõnne valem. Pikaaegse tööõnne uurijana on Saar-Veelmaad alati huvitanud, kuidas ka töökeskkondades säilitaksid inimesed oma rõõmu ja et silmist ei kaoks sära.

Digiõppe tulemuslikkusest õppetöös õpilaste pilgu läbi kõneles Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees Mikk Tarros. Ettekanne rajanes õpilaste küsitlusel ning pakkus saalitäiele õpetajatele suurt huvi.

Omanäoliste koolide blokis said kuulajad kõigepealt teada Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi kui mitmekultuuriliste koolide ühe lipulaeva kogemustest.

Tartu Hansa Kooli avatud ruumis õppimise ja õpetamise teema on viimase aja meediast läbi käinud. Õppejuht Marika Vares koos noore inglise keele õpetaja Stefi Tompiga tutvustasid möödunud õppeaasta kogemusi õpetamisest ja õppimisest avatud alal ning tutvustasid ühtlasi uusi sihiseadeid. Rõhutati, et õpetajad töötavad meeskondades ka tundide ettevalmistamisel, üritades leida koostöös parimaid lahendusi ka hariduslike erivajadustega õpilastele positiivse õpikogemuse pakkumiseks avatud alal, unustamata seejuures lõimingutööd.

Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktor Hiie Asser kõneles oma kooli professionaalsetest õpikogukondadest õpetajate koostöövormide kolme näite varal. Nendeks on projekt „Õpikeskkond ja pedagoogiline analüüs“ ehk LP mudeli rakendamine õppe- ja kasvatusküsimuste arutamiseks, projekt „Linpilcare“ ehk õpetajate tegevusuuringud nende professionaalse arengu toetuseks ning ainetevahelise lõimingu projektid.

Järgnesid töötoad ja lühiettekanded, kus igaüks sajast osalenust võis leida enda jaoks huvipakkuvaid teemasid.

Vastselt EVÕLi juhatusse valitud Kati Bakradze, Tallinna Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja lühiettekande teemaks oli andekas laps ja andekas alasooritaja. Kõneleja eesmärgiks oli   välja tuua võimalikke tähelepanekuid andeka lapse äratundmiseks ja tema aitamiseks. On ju andekus keeruline mõiste ning veelgi keerulisem on selle erinevaid vorme või avaldumisviise lapses ära tunda.

Inga Mangus, Euroopa Keelte Kooli juhataja ja Merge Simmul, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi eesti keele õpetaja on võtnud eesmärgiks süsteemsete digimaterjalide väljatöötamise. Eesti keele õpikute sarjas “Minu eesti keel” keskenduvadki autorid sellele, et siduda õpiku sisu vastavale keeletasemele sobiva ja teemadega seotud digimaterjaliga, muutes sellega õppeprotsesis huvitavamaks ja mitmekülgsemaks.

„Katseta ja õpi! Ilming 2017“ kui soome-eesti tiimõpet tutvustas Skype’i vahendusel soome keele õpetaja ja innovaator Juhani Koivuviita.

.Digiajastu õppija kui muutunud õppija mudelit lahkasid Siret Piirsalu, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli keeleõppe koordinaator ja eesti keele lektor ning Elle Sõrmus, sama kõrgkooli õppejõud-õpetaja.

Projekti „Erinevate kultuuride ühised väärtused " tutvustus TAGi õppealajuhataja Jelena Bitova sama kooli abituriendi Denis Salmijanoviga.

„Euroopa Nüüdiskeelte Keskus: võtmeteemad, ressursid ja planeeritavad tegevused“ -    nimetatud teemat tutvustas HTMi keeleosakonna  peaekspert Pille Põiklik.

Vabatahtliku õpetajana kaks kuud Birmas töötanud Miina Härma Gümnaasiumi õpetaja Tiiu Müür, kellest sai uus EVÕLi juhatuse liige, kõneles kaasahaaravalt oma erakordsest kogemusest ning julgustas õpetajaid sarnast sammu ette võtma.

Teemat „Kuidas olla õpetaja 21. sajandil?“ käsitlesid  Merike Saar, Tallinna Prantsuse Lütseumi õpetaja, TTÜ haridustehnoloog ja Marge Kusmin, TLÜ doktorant, haridustehnoloog.

„Motiveerivad digivõimalused keeletunnis“ oli Karola Velbergi teema.Temastki sai uus EVÕLi juhatuse liige. Velberg töötab Viendra Koolituses soome keele õpetajana.

Vikipeedilistest võimalustest võõrkeele õppimisel kõneles Ursula Erik, Eesti Maaülikooli lektor.

Rääkivat sõnaraamatut tutvustas  Mari Tõnisson, Tartu Hiie Kooli õpetaja, haridustehnoloog.

„Kuidas õpitakse Üleilmakoolis?“ Nimetatud teemat tutvustas Helja Kirber, Tuglase Seltsi eesti ja soome keele õpetaja ning Üleilmakooli juht ja eesti keele õpetaja.

Konverentsipäev oli pikk, ent sisukas ja rohkelt mõtteainet pakkuv. Vajab ju digiajastu õpilane uutmoodi lähenemist ja selleks tuleb meil, õpetajail kätt aja pulsil hoida.

 

Plenaarettekanded

  1. Piret Kärtner
  2. Tiina Saar-Veelmaa
  3. Mikk Tarros
  4. Anu Luure
  5. Marika Vares, Stefi Tomp
  6. Hiie Asser

Ettekanded

  1. Jelena Bitova
  2. Juhani Koivuviita
  3. Pille Põiklik
  4. Tiiu Müür
  5. Kati Bakradze

Töötoad

  1. Karola Velberg
  2. Merike Saar, Marge Kusmin
Trüki

Ene Peterson, NBR 2016 konverentsi töörühma juht, EVÕLi juhatuse esimees

Eesti võõrkeeleõpetajate liit (EVÕL) korraldas 9.–11. juunini 2016 Tallinnas võõrkeeleõpetajate maailmaorganisatsiooni FIPLV (Fédération Internationale des Proffesseurs de Langues Vivantes) Põhja- ja Baltimaade regiooni NBR (Nordic-Baltic region) konverentsi „The Language Teacher and Teaching at a Crossroads”.

Rahvusvahelise konverentsi korraldaminenii väljakutse kui ka usalduse kinnitus

NBR on FIPLV-i vanim regioon. Sinna kuuluvad Rootsi, Islandi, Soome, Leedu, Läti ja Eesti võõrkeeleõpetajate ühendused. EVÕL liitus Põhja- ja Baltimaade regiooni NBR-iga 2012.aastal. Aasta hiljem võeti EVÕL vastu rahvusvahelise nüüdis-(võõr)keelte õpetajate organisatsiooni FIPLV liikmeks. Samal aastal tehti liidule ettepanek korraldada 2016. aastal NBR piirkondlik konverents.
Rahvusvahelise konverentsi korraldamine Eestis oli meie liidule nii väljakutse kui ka usalduse kinnitus.
Ettevalmistustega alustasime 2014. aastal. Moodustasime töörühma. Esimese aasta jooksul vaheldusid liikmed ja mitte kõik, kes osalesid esimesel kahel töökoosolekul, ei soovinud jätkata. Töörühma tegevust koordineeris Ene Peterson. Alates 2014.a. oktoobrist tegelesid konverentsi ettevalmistamisega Evelin Müüripeal (OÜ Lingatore, eesti ja soome keele õpetaja, EVÕLi juhatuse aseesimees); Larissa Panova (Vene Keele Õpetajate Selts, EVÕLi juhatuse liige); Mari Tarvas (Tallinna Ülikool, saksa kirjanduse professor); Elen Laanemaa (Eesti Sisekaitseakadeemia, keelekeskuse juhataja); Reeli Kaselaid (Tallinn Saksa Gümnaasium, inglise keele õpetaja); Elle Sõrmus (Tallinn Tervishoiukõrgkool, eesti keele lektor, Eesi Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit); Siret Piirsalu (Tallinna Tervishoiukõrgkool, keelõppe koordinaator ja eesti keele lektor, EVÕLi üksikliige), Tõnu Tender (Eesti Keele Instituut; direktor).. 2015.aaasta septembris ühinesid töörühmaga Karola Velberg (Soome Keele Õpetajate Selts), Kati Bakradze (Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts) ja Laine Paavo (Saksa Kultuuriinstituut). Geraldo de Calvarho Brasiiliast, Internationaler Deutchlehrerverband kroonikapidaja, liitus meie töörühmaga 2016.a. jaanuaris. Geraldo edastas infot NBR2016 konverentsi kohta üle kogu maailma. Selle tulemusena oli toimusid ettekanded saksa keeles mõlemal konverentsipäeval – esinejaid oli kokku 13.
Meeskonnaks kasvamine vajab aega ja õppimist. Selle kahe aasta jooksul kasvas meie töörühmast omaalgatuslikest ja vastutustundelistest liikmetest koosnev üksteist toetav ja mõistev meeskond. Tagasi vaadates tehtud tööle on uskumatu, et 13-liikmeline töörühma sai selle kõigega hakkama: Võimatu on kirjeldada läbitud teed ja kirjeldada kõiki tegevusi. Kokku toimus 16 töökoosolekut, sh 8 koosolekut Skype`i vahendusel kodulehe ettevalmistamiseks. Vt NBR 2016 koduleht.
Lisaenergiat ja -raha (sh sponsorite otsingut) nõudsid NBR 2016 kodulehe ettevalmistamine ja käivitamine, konverentsi ettekannetega mälupulga ja teeside kogumiku ettevalmistamine.

NBR 2016 - grandioossem kui piirkondlik üritus
Konverentsi eesmärk oli arutleda õpetaja rolli muutustest digiajastul, jagada kogemusi ja levitada häid tegevustavasid õpetajatöös pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, uuenduslikele ideedele ja praktilisele tegevusele.
Konverentsi ettekannete ja töötubade teemavaldkond oli lai: keele- ja keeleõppe poliitika; väiksema kõnelejaskonnaga keelte õppimine ja õpetamine; traditsioonilised vs. uuenduslikud õpetamismeetodid; õpetaja elukutse ja õpetajate koos-töövõrgustike väljakutsed täna ja homme; digiajastu uued tehnoloogiad, kvaliteet keeleõppes ja -õpetamises; mitmekeelsus ja tööhõive.
Kuigi tegemist oli piirkondliku konverentsiga, tõi konverents kokku 130 võõrkeeleõpetajat üle kogu maailma: Austriast, Austraaliast, Bulgaariast. Brasiiliast, Eestist, Hollandist, Islandilt, Itaaliast, Jaapanist, Leedust, Lätist, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt, Soomest, Saksamaalt, Sloveeniast, Ungarist, Türgist ja Venemaalt.
Kõige rohkem osalejaid oli Eestist (56) ja Soomest (15).
Konverentsi avas EVÕLi juhatuse esimees Ene Peterson. Tervituseks said sõna FIPLVi peasekretär Terry Lamb, NBR president Sigurborg Jónsdóttir ja EV Hari-dus-ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kätner.
Plenaarettekanded toimusid kahe konverentsipäeva alguses ja neid pidasid tunnustatud esinejad: Martin Ehala (TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut) ja Mart Laanpere (TLÜ digitehnoloogiate instituut) Eestist, keeleõpetajate koolitaja ja konsultant Franz Mittendorfer Austriast ning FIPLVi peasekretär Terry Lamb Suurbritanniast.
Pärastlõunased paralleelsed sektsioonid toimusid inglise, saksa, soome, prantsuse ja vene keeles. Kokku oli võimalik kuulata 34 ettekannet ja osaleda 7 töötoas: inglise keeles (24), saksa keeles (13), vene keeles (2), soome keeles (1) ja prantsuse keeles (1). Pauside ajal sai tutvuda kaheksa posterettekandega. Kirjastuselt Allecto AS ja raamatukaupluselt Krisostomus oli võimalik osta võõrkeelset kirjandust. 11. juunil lõppes konverents ühislaulmisega eesti, inglise, saksa, prantsuse, vene ja soome keeles.

Konverents algas ja lõppes kultuuriprogrammiga
9. juuni ja 11. juuni kultuuriprogramm oli mitmekesine ja tihe. 9. juunil toimus kaks inglisekeelset ekskursiooni Toompea lossi. (osalejaid 45). Vaatamata tuulisele ilmale kasutasid ekskursioonil osalejad võimalust ronida Pika Hermani torni, et nautida unustamatut vaadet Tallinnale. Giid Õie Kirsi juhendamisel osalesid huvilised saksakeelsel jalutuskäigul vanalinnas. Õhtul oli võimalik kuulata Kadrioru lossis Kiili vanamuusikaansambli kontserti, mis pakkus värvikaid elamusi keskaja ja renessansi päevilt. Ansambli asutas 2003. aastal flötist Heili Meibaum, kes on ka Kiili kunstide kooli flöödiõpetaja. Kultuuriprogramm jätkus 11. juunil pärast konverentsi Bastioni käikude külastuse ja õlletuuriga

Konverentsi vastuvõtt toimus 10. juuni õhtul Tallinna Õpetajate Majas. Maja ees tervitas külalisi Nõmme brass õpetaja Aigar Kostabi juhendamisel.
Vastuvõtu avas töörühma nimel Kati Bakraze. FIPLVi peasekretär Terry Lamb tänas Eesti Võõrkeeleõpetajate Liitu ja andis juhatuse esimees Ene Petersonile üle FIPLVi tunnuskirja. Tallinna linna poolt tervitas külalisi abilinnapea Mihhail Kõlvart. Tallinna linnavalitsus oli ka üks konverentsi sponsoritest. Konverentsi külalisi olid tervitama tulnud ka noored peotantsijad treener Eve Aunvere juhendamisel. Õhtut juhtis Mart Mikk, kes suutis vastuvõtu muuta meeleolukaks ja nauditavaks. Boonusena saime teada huvitavaid fakte Õpetajate Maja ning Tallinna linna kohta.

Konverents õnnestus. Sellest annavad tunnistust arvukad tänusõnad esinejatelt ja osalejatelt nii konverentsi ajal kui ka pärast konverentsi. Mõned näited:
“I am willing to thank you for its impeccable management. Certainly a great deal of work, but you and your team made a success of it!”
“Thank you for the wonderful organisation during the conference and for creating a very inspiring atmosphere.”
ʺMany thanks for you and your staff for the organisation of the Tallinn event. It
has been a very useful and an amazing experience for me.“
„We would like to congratulate you and the organizing committee for the excellent organization of the FIPLV Nordic-Baltic (NBR) Conference 2016. We would like to thank you for your untiring efforts and dedication and are also grateful for your cooperation in acceding to our requests regarding the IDV guidleines. This helped in the smooth functioning of the section. The great success off the presentations and satisfaction of our speakers made the effort put in worth its while. …..thank you for your collaborationand commitment in helping to promote the German language.“
“The conference was a real success, it was very well-organised, the presentations were interesting and most importantly, we all had a chance to meet and establish networks for our future work. Thank you very much for your hospitality and for being true ambassadors of your country.”

Oleme rahul, et meie kaheaastane ettevalmistustöö kandis vilja. Konverentsi edu seisneb eelkõige heas meeskonnatöös, mis tähendab toimivat koostööd konverentsi töörühma liikmete ja meie partnerite (Original Sokos Hotel Viru, Tallinna Õpeta-jate Maja) vahel ning sponsorite toel (Haridus-ja Teadusministeerium, Tallinna Linnavalitsus, AS Allecto, raamatukauplus Krisostomus ja Euroopa Nüüdiskeelte Keskus Grazis).
Eesti võõrkeeleõpetajate liit ei saa aga loorberitele puhkama jääda. Ees ootavad uued üritused väljakutsed. 26. novembril 2016 toimub EVÕLi traditsiooniline sügiskonvrerents Tartus Dorpati konverentsikeskuses. 2017.aasta septembris toimub järjekordne rahvusvaheline konverents Eestis – CertiLingua programmi aastakonverents.

Fotod: Ene Peterson, Marcel Noest ja Kati Bakradze

Plenaarettekanded:
Terry Lamb
Franz Mittendorfer
Martin Ehala
Mart Laanpere


Newsletter No 2/2016
(Tagasiside NBR 2016 konverentsile)


 

Trüki
Keeleklikk (www.keeleklikk.ee) on hetkel mahukaim ja mitmekesiseimat harjutusvara pakkuv veebipõhine keskkond iseseisvaks eesti keele õppimiseks neile muukeelsetele, kes alustavad nullist.
Kursus sisaldab ligi 200 multifilmi, üle saja grammatikavideo ja ligi 1200 ülesannet, milles on kokku umbes 10 000 klikitavat õppeühikut. Tänapäevane ja uudne õppekeskkond võimaldab õppida keelt just õppijale sobival ajal ja kohas ning õppijale sobivas tempos.
Keeleklikk on üks edukaimaid eestlaste loodud e-õppe projekte Eestis, koondades ligi 20 000 aktiivset venekeelset õppijat ning ligi 10 000 ingliskeelset õppijat üle maailma. Keskkonda kasutab iga päev üle 600 õppija.
 
Keskkonna valmimist toetas Euroopa Sotsiaalfond ning Eesti Haridus- ja Teadusministeerium. 2010. aastal alustatud projekt on olnud etapiviisiline, 2012. aastal avati keskkond venekeelsetele kasutajatele ja 2014. aastal ingliskeelsetele kasutajatele.
Sellest kevadest täiendavad Keeleklikki uued mängulised töövihikud „Algaja õnn“, millega saab arendada lugemis- ja kõnelemisoskust õpetaja juhendamisel keeletunnis.
 
Lugemisvihikus on
 160 A2-tasemel vajalikku lugemisteksti;
 88 lugemismängu ja -ülesannet;
metoodika, mis põhineb mängulisel lähenemisel lugemisoskuse arendamisele;
palju paari- ja rühmatööl põhinevaid tegevusi.
 
Kõnelemisvihikus on
üle 30 vajaliku kõnefunktsiooni A2-tasemel;
 88 kõnelemismängu ja -ülesannet;
metoodika, mis põhineb mängulisel lähenemisel kõnelemisoskuse arendamisele;
palju paari- ja rühmatööl põhinevaid tegevusi.
 
Tellimine: www.iduleht.ee
 



 
MTÜ Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit Järveküla tee 75, 30322 Kohtla-Järve See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. Tel: 33 63 927