Koostööpartnerid

on nii Eestist kui väljaspool Eestit (nt Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Islandi, Bulgaaria jt maade võõrkeeleõpetajate võrgustikud).

Projektides ning programmides (sh rahvusvahelistes)

osalemine, täienduskoolituse kavandamine ja korraldamine, nõustamine, info edastamine, parima praktika ja kogemuste jagamine nii Eestis kui väljaspool Eestit.

Oleme organisatsioon,

mille kaudu toimub võõrkeeleõpetajate professionaalset arengut toetavate ürituste (koolitused, piirkondlikud seminarid, sügiskonverentsid, ümarlauad, infopäevad) korraldamine, koostöövõimaluste laiendamine võõrkeeleõpetajate ja võrgustike vahel

NB! Algas registreerumine SIIN.

Projekti sihtrühm: võõrkeeleõpetajaks õppivad üliõpilased ning töötavad võõrkeeleõpetajad.

Projekti algus ja lõpp: 01.10.2017-30.09.2020

Projekti eesmärk on rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami sooritanud õpetajate toeta-mine, mille tulemusena suureneb üldhariduse riiklikus õppekavas loetletud keelte (inglise, vene, saksa ja prantsuse keel) rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami sertifikaadi omandanud võõrkeeleõpetajaks õppivate üliõpilaste ja tegevõpetajate arv 100ni, kellel on B2, C1 või C2 tasemele vastav keeleoskustase.

Projekt annab nii võõrkeeleõpetajaks õppivatele üliõpilastele kui ka tegev­õpetajatele võimaluse sooritada rahvusvaheline keeleeksam, mille kulud hüvitatakse.

Loe edasi: ESF projekti „Rahvusvaheline keeleeksam“ infopäevad

Haridus- ja Teadusministeerium töötab välja Eesti keelevaldkonna arengukava, kuhu koondatakse eesti keele, Eestis õpitavate võõrkeelte ning eesti keele kui riigikeelega seonduvad sihid, et kindlustada ka tulevikus eesti keele tugev positsioon ja toetada mitmekeelsust. 

Arengukava üks lähtealuseid on 2017. aastal läbiviidud keeleseisundi uuring, mis osutab, et eesti keele kaitsmise kõrval tuleb pöörata rohkem tähelepanu selle kasutamisvõimaluste avardamisele ning kohaneda ühiskonna pidevalt muutuva keelenõudlusega

Arengukava üks lähtealuseid on 2017. aastal läbiviidud keeleseisundi uuring, mis osutab, et eesti keele kaitsmise kõrval tuleb pöörata rohkem tähelepanu selle kasutamisvõimaluste avardamisele ning kohaneda ühiskonna pidevalt muutuva keelenõudlusega.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit kutsub oma liikmeid ja kõiki huvilisi tutvuma loodava arengukavaga ja kaasa rääkima Eesti keelevaldkonna – nii eesti keele võõrkeelte – sihtide üle järgmiseks kümneks aastaks.

Tagasisidet saab anda haridus-ja teadusministeeriumi kodulehel:  https://www.hm.ee/et/keelekava

Tutvu arengukavaga siit.

13.-14. detsembril käsitletakse Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse (Graz, Austria) kollokviumil õpetajaharidust keelelise mitmekesisuse kontekstis.Huvilistel on võimalik kollokviumi veebiülekande vahendusel jälgida.

Seekordne kollokvium on juba teine – eelmisel aastal korraldatud sündmuse teemaks oli kvaliteetne keeleoskuse mõõtmine (videod on järelvaadatavad). Sel aastal peatutakse lähemalt teemadel:

  • Mitmekeelsete klasside toetamine ja keeletundlik õpetamine
  • Mitmekesisust toetavad õpetamisviisid
  • Mitmekeelsuse roll uutes õppekavades
  • Mitmekeelsus eri haridustasemete õppekavades
  • Mitmekeelsuse raamistikud õpetajahariduses
  • Euroopa Liidu vaade
  • Mitmekeelsus keskuse liikmesriikides (näited)

Kollokvium on suunatud õpetajatele, õpetajate koolitajatele, õppekavade arendajatele ning kõigile teistele, kes huvitatud mitmekeelsusest hariduses. Oma kogemusi jagavad teiste hulgas Austria, Soome, Šveitsi esindajad.

Veebiülekanne algab 13. detsembril kl 10.30. Lisainfot leiate samalt aadressilt (sh täpse kava).

Kollokviumi korraldab Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskus koostöös Euroopa Komisjoniga.

Ene Peterson, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse esimees

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu (EVÕL)  3. sügiskonverents „Digiajastu kooli väljakutsed ja võimalused: õppimine, õpetamine ja hindamine“ toimus 24.- 25 novembril  Kohtla-Järvel TTÜ Virumaa kolledžis. Kolledž on olnud liidu tugipunktiks alates liidu asutamisest 2009.aastal. Kui 2015. ja 2016.a. konverentsid Tartus keskendusid 21. sajandi õpetaja ja õpilase iseärasustele, siis Kohtla-Järve konverentsi teemade valdkond oli laiem. Tähelepanu keskpunktis olid nii 21. sajandi kooli, õpetaja ja õppijate iseärasused kui ka keeleõppe programmid ja projektid, digiajastu õppevahendid (nt e-koolikott, keeletunnid e-keskkonnas, vikipeedia võimalused õppetöös), aktiivõppe meetodid, hindamise ja testimise uued arengud (nt kujundavat hindamist toetavad e-ülesanded). Konverents erines varasematest konverentsidest sellepoolest, et:

  • konverentsi töökeelteks olid eesti, inglise ja vene keel;
  • konverentsil osales kolm välisesinejat: Les Kirkham Suurbritanniast ja Katarzyna Ścibor Poolast,

kes  esinesid plenaarettekannetega ning viisid läbi töötoad; Allision Pickering USAst, kes on EL Fellow 2017-2018 Narvas, juhendas töötuba ning tutvustas metoodilisi võtteid suulise osaoskuse arendamiseks;

  • konverentsil anti üle 2017.a. Euroopa keeleõppe tunnuskirjad;
  • konverents oli kahepäevane;
  • esimene konverentsipäev lõppes vastuvõtuga Kukruse mõisas, kus oli võimalik nautida Kiviõli kunstide kooli kandlemängijate nakatavat mängu ning lühiekskursiooni käigus tutvuda põneva ekspositsiooniga;
  • EVÕLi liikmeskond täienes 20 liikme võrra.
Loe edasi: Võõrkeeleõpetajad said kokku Kohtla-Järvel